USA Põhja-Dakota osariigis lubatakse politseil kasutada relvastatud droone

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

28. august 2015 kell 14:32



141119_DRONE_REGSPõhja-Dakora osariigis võeti vastu eelnõu 1328, mis annab politseile õiguse kasutada droone, mis on relvastatud näiteks elektrišokirelvade, pisargaasi või kummikuulidega. Eelnõu esialgne eesmärk oli politseile kehtestada luuredroonide kasutamiseks orderi nõue ning keelata lennumasinatel relvade kasutamine. Paraku nõudis politsei lobiorganisatsioon eelnõu mitte blokeerimise eest endale soodsat muudatust, mis lubaks neil rakendada droonidel “mittesurmavateks“ peetavaid relvi. Paljud poliitikud ja juristid on väljendanud vastumeelsust uue seaduse suhtes, olles seisukohal, et selline vahendatud karistamismeetod võib suurendada politseivägivalda.

 

Üle maailma on väljendatud muret USA-s viimasel ajal suureneva politseijõudude militariseerimise üle ning üheks suureks probleemiks on sõjaväetehnika müümine politseile. Sellest lõikavad kasu sõjaväetehnikat tootvad ettevõtted, mis on sunnitud oma turgu üha laiendama, kuna suuri sõdu piirkonnas ei ole. Nüüd on lisaks Stingray pealtkuulamistehnikale jõudnud korrakaitsjate varustusse ka droonid ning Põhja-Dakotas võeti vastu seadus, mis lubab lennumasinaid varustada erinevate “mittesurmavate“ relvadega. Näiteks tohivad nüüd sealsed politseinikud kasutada elektrišokirelvade, kummikuulide, pisar- või pipragaasiga varustatud droone. Probleemne on sealjuures fakt, et ka need relvad on inimesi tapnud: The Guardiani uurimuse kohaselt on vaid sel aastal 39 inimest surnud politseiniku kasutatud elektrišokirelva tõttu.

 

Muudatus, mis lubab droone relvastada

Kõnealune eelnõu 1328 loodi algselt selleks, et tekitada politseile orderinõue, kui nad soovivad kasutada kuriteo asitõendite otsimiseks droone. Originaalkavandis keelustati droonidel ka igasuguste relvade kasutamine. Paraku oli selle eelnõu vastu osariigi õiguskaitsjate lobiorganisatsioon North Dakota Peace Officers’ Association, mis oli ka kaks aastat tagasi avaldatud eelnõu eelkäijat võitnud. Organisatsioon lubas eelnõud mitte blokeerida, vaid juhul, kui sellesse viiakse sisse muudatus, mille kohaselt nad võivad droone siiski relvastada, seda “mittesurmavate“ seadmetega. Eelõu algataja Rick Beckeri sõnul ei võidelnud ta selle muudatuse vastu, sest soovis, et luuredroonide kasutamisele rakendataks siiski orderinõue, isegi kui selle saavutamiseks tuli teha kompromisse.

Põhja-Dakota on esimene osariik, kus on politseil lubatud kasutada potentsiaalselt surmava relvastusega droone ning selline asjade käik pole üllatav, kui arvestada, et sellest osariigist on saanud droonide uurimise ja arendamise sõlmpunkt. Näiteks võib kohalikus ülikoolis omandada bakalaureuse kraadi “mehitamata lennundussüsteemides“ ehk droonides, osariigi kaitseväel on mitu MQ-1 Predator drooni ning seal asub riigi ainus riikliku lennuameti heakskiidetud droonide katsetamise ala, kus masinaid lennutatakse nii öösel kui ka päeval.

Õigusprofessori ning Washingtoni ülikooli droonieksperdi Ryan Calo sõnul peab inimesel olema väga peen olukorra taju, et mõista, millal on vaja kasutada “mittesurmavaid“ relvi. Tema sõnul on probleemiks aga see, et kui inimesele on antud kasutada sellised relvad, siis ta ei taju nendest tekkivaid kahjustusi piisavalt adekvaatselt ning neid rakendatakse liiga entusiastlikult. Beckeri sõnul on ta mittesurmavate relvadega varustatud droonide vastu, sest inimesed ei adu selliste relvade kasutamisel nende ohtlikkust konkreetsete inimeste elule.

 

Allikad: Ars Technica, The Daily Beast

Foto: article.wn.com

 

Toimetas Allar Pajuste

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.