Maailma kõige suurem jaemüüja Amazon on viinud ostukultuuri kogu maailmas täiesti uuele tasemele. Ostlemine käib ühe nupuvajutusega ja enamik kaupadest on juba sama päeva õhtuks ukse taga. Paljud Amazoni igapäevastest klientidest pole aga kunagi mõelnud, mis sellise kiirshoppamise tagatubades peidus on. Alles hiljutised skandaalid seoses ebainimlike töötingimustega on tõmmanud ulatuslikumat tähelepanu netiostlemise gigandi Amazoni pahedele, kirjutab Gorilla blogi. Artikkel on jätk sarja eelmisele kirjutisele “Korporatsioonide varjukülg: Nestlé“.

Ebainimlikud töötingimused

Viimaste kuude jooksul on avalikkuse ette toodud palju rikkumisi Amazoni töötingimuste ja töötajate kohtlemise osas. The New York Times’i poolt avaldatud artikkel „Inside Amazon: Wrestling Big Ideas in a Bruising Workplace“ vallandas 2015. aastal skandaalide laviini, mis pole tänaseni vaibunud. Peamiselt seetõttu, et Amazoni personali töötingimused pole tänaseni inimväärikusele vastavad.

Mis nende laoruumides siis toimub? Kõige suuremaks probleemiks on see, et paljudel töölistel, eelkõige liinitöölistel, ei ole isegi mitte nii palju paindlikkust oma tööaja suhtes, et nad vastavalt vajadusele tualetis saaksid käia. 16-tunnised pausideta tööpäevad juhivad liinitöölised olukorda, kus isegi keha kergendamine peab toimuma ilma tööd peatamata ja selle jaoks on kasutusel nii mähkmed kui anumad, mida hiljem tühjendatakse.

Samuti on levinud muster, kus haigestunud töötaja tervisekindlustusega (USAs pakub tervisekindlustuskulud tööandja) „juhtub arusaamatus“ ning ootamatult ravi vajav töötaja peab oma kulud ise kandma. Firma enda eesmärk ongi panna töötajad erakordselt karmide tinigmuste alla, et sõeluda kiiresti välja need töötajad, kes sellisele pingele vastu peaks. Kusjuures endised Amazoni töötajad on täiesti eraldi sihtgrupp teiste suurfirmade, näiteks Facebooki, värbajatele. Kokku töötab USA Amazonis ligi 150 000 inimest, kellest juhtivatel positsioonidel on ainult mehed, ja mitutuhat ametikohta on pidevalt saadaval.

Amazon, otsides avalikkuselt lepitust, on teinud teatavaks oma otsuse firma USA töötajate minimaalset tunnipalka tõsta 15$-ni, mis on enam kui kaks korda kõrgem Ühendriikide ametlikust miinimumpalgast. Ometigi ei vabanda palgatõus välja ebainimlikke töötingimusi, mida firma endiselt praktiseerib.

Keskkonnamõjud

Lisaks töötajate väärkohtlemisele on pakiliseks teemaks ka Amazoni ärimudeli mõju keskkonnale. Firma rõhuasetus kiiremale ja mugavamale ostlemisele on inimeste unistus, aga kahjuks ka meie keskkonna õudusunenägu. Kõige suurema ökoloogilise jälje jätab Amazoni Prime-teenus, mis toimetab tellitud tooted kätte ühe ööpäeva jooksul pärast tellimuse kättesaamist. See tähendab, et hommikukohvi kõrvale tellitud kaup võib juba lõunapausi ajal ukse taha jõuda.

Vaatamata mugavusele — kuigi olgem ausad, kerge planeerimise puhul jõuaks oma kaupa oodata ka mõned nädalapäevad, — on tegu keskkonnakahjuliku teenusega sellega seotud heitgaaside pärast. Prime teenuse tarbimise puhul ei laeta mitte kaubikut täis pakke, mis ühte piirkonda jõudma peavad, vaid suured kaubaautod sõidavad vajadusel sadu kilomeetreid vaid ühe tellimuse pärast. Päevast päeva tühjade sõitude tegemine nii Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis, Saksamaal kui muudes Amazoni riikides lisab märkimisväärselt transpordist tingitud heitgaaside kogusele, mis omakorda kiirendab kliima soojenemist ja igikeltsade sulamist.

Lisaks ekspresstranspordile on Amazoni kultuur üleüldisele tarbimisele stimuleeriv, sisendades kunstlikke vajadusi, mille rahuldamiseks ostavad inimesed aina rohkem ja rohkem. Täna on see veel eriti aktuaalne, kuna algav jõuluperiood tähendab suurele osale maailmast aasta suurimat ostupüha.

Vaatamata sellele, et Amazoni rikkumised aina enam tähelepanu saavad, ei ole inimeste veebis ostlemise kirg raugenud. Veebilehel järjest ostukorvi täites mõtlevad ilmselt väga vähesed kliendid sellele, mis tingimustes nende tellimused komplekteeritakse või millised pikaaegsed tagajärjed on teenusel, mis kauba tellimisega samal päeval kohale toimetab.