Lääne-Austraalia hädaolukorra seaduses sätestatu rikub räigelt kodanike privaatsust ja inimõigusi

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

30. september 2020 kell 9:53



Lääne-Austraalia (WA) osariik on vastu võtnud hädaolukorra seaduse, mis lubab politseil või teistel “volitatud ametnikel” inimesi sunniviisiliselt testida või vaktsineerida. Nad võivad seaduslikult isegi aluspesu seljast rebida, kui seda peetakse vaktsiini manustamisel vajalikuks. Kuidas kommenteerib seda faktikontroll ja kas õigusaktid hõlmavad ka kaitsemeetmeid?

 

Need “volitatud ametnikele” antud erakorralised volitused hõlmavad “mõistliku” jõu kasutamist:

  • inimeste arreteerimisel, viies neid kohta, kus nad peavad läbima tervisekontrolli, ravi või vaktsineerimise vastavalt direktiivi sätetele;
  • inimeste kinni pidamisel kohas, kus toimub tervisekontroll, ravi või vaktsineerimine;
  • inimeste riiete või aluspesu eemaldamisel, kui on möödunud riiete eemaldamiseks antud “mõistlik” aeg.

Kahjuks ei ole tegemist libauudisega, vaid see kõik on kirjas Lääne-Austraalia 2016. aasta rahvatervise seaduses.

Austraalia ringhääling (ABC) koostöös RMIT ülikooliga avaldas 17. juunil 2020 artikli, milles teatati, et neid volitusi rakendatakse “ainult seoses rahvatervise hädaolukorraga”. Täpselt selline olukord kehtib Lääne-Austraalias alates 23. märtsist 2020, vastusena WHO poolt välja kuulutatud pandeemiale, kuigi Austraalias on Covid-19 surmade arv miljoni inimese kohta vaid 35, mis on väiksem kui Eestis (48 surnut ühe miljoni kohta). 

Lääne-Austraalia õigusreformi komisjoni esimees David Cox ütles RMIT ABC faktikontrollile, et 2016. aasta rahvatervise seadus on “vaieldamatult väga võimas akt, kuid seda rakendatakse väga harvades ja erakorralistes olukordades”.

Faktikontroll lisas, et ehkki õigusaktid annavad volitatud ametnikele märkimisväärse volituse, pakuvad need ka kaitsemeetmeid: volitusi saab kasutada ainult juhtiva tervishoiuametniku loal; riided tuleb eemaldada “sündsalt ja tundlikult”; lapse riided tuleb eemaldada vanema või eestkostja juuresolekul. 

 



Kes on volitatud ametnikud?

Dr Michael Eburn Austraalia rahvusülikooli õiguskolledžist ütles: “Praktikas võib paragrahvide 184 ja 185 raames hädaabiteenistuse ametnikuks klassifitseerida ainult tervishoiuministeeriumi töötaja või tervishoiuteenuse osutaja juures töötava isiku.” Tema sõnul võivad politseiametnikud abistada hädaolukorra ametnikke nende ülesannete täitmisel.

 

Kas inimest saab suunata testima ja vaktsineerima?

Paragrahvis 184, mis viitab karantiinile ja meditsiinilistele protseduuridele, on öeldud, et hädaolukorra ametnik võib suunata inimese “meditsiinilisele vaatlusele, tervisekontrolli, ravile või vaktsineerimisele”.

Lääne-Austraalia juhtiva terviseametniku dr Robertsoni sõnul võidakse volitusi kasutada selleks, et sundida inimest läbima tervisekontrolli (sealhulgas COVID-19 testi) või vaktsineerima, kui vaktsiin on saadaval. Ta on öelnud, et rahvatervise hädaolukorra ajal võib juhtiv tervishoiuametnik lubada hädaolukorra ametnikul suunata vaktsineerima kõiki inimesi, sealhulgas vaktsineerimisvastaseid.

 

Kas inimeselt saab riideid sunniviisiliselt eemaldada?

Paragrahv 185 annab hädaolukorra ametnikule või politseinikule õiguse kasutada nn mõistlikku jõudu, et tagada paragrahvis 184 sätestatud korralduse täitmine. See hõlmab inimese riiete eemaldamist, kui see on vajalik meditsiinilise läbivaatuse, ravi või vaktsineerimise võimaldamiseks.

Dr Robertson tõi aga välja: “Kuna COVID-19 testimine hõlmab nina/kurgu tampoonide kasutamist, takistaks testimist vaid riided, mis katavad nina või suud.” Samuti pole tema sõnul seda paragrahvi veel rakendatud. 

 

Kas õigusaktides on kaitsemeetmeid?

Dr Cox ütles: “Kuigi seadus annab laiaulatuslikud volitused, tuleks neid volitusi kasutada mõistlikult ja ainult vajalikul määral. … Ma ei kujuta ette, miks oleks vaja inimese aluspesu eemaldada, kuid seadus on koostatud laias laastus ja võib-olla on selline olukord olemas, kus see oleks vajalik.”

UWA õigusteaduskonna vanemõppejõud Marco Rizzi ütles: “Kuigi hädaolukorra ametnikul on võimalik nõuda rõivaste eemaldamist, on paragrahvi 185 sisseehitatud garantiid, mis tagavad, et seda tehakse sündsalt ja tundlikult.” Ta lisas, et igasuguse riideeseme eemaldamine peab toimuma “arvestades asjaosalise isiku sugu, vähendades pealetükkivust, ja kui vastavaks isikuks on laps, siis vastutava isiku juuresolekul, kes suudab lapsele tuge pakkuda ja tema huve esindada.”

 

Kas need volitused on vastuolus kehtivate seadustega?

Dr Eburn ütles, et selle erakorralise võimuga on vastuolus mitmed seadused. Üks neist on säte, et meditsiiniline ravi nõuab patsiendi nõusolekut. “On selge, et hädaolukorra volitused on sellega vastuolus,” ütles ta.

Medias Presse kirjutab, et “see rahvatervise hädaolukord peaks ilmselgelt olema lõppenud, kuna Lääne-Austraalias pole selle aasta aprilli algusest alates viirus enam edasi levinud. Kuid valitsus ei ole nii kergelt nõus loobuma volitustest, mis talle vabadust hävitavad seadused annavad. Nii saab eriolukorrast diktatuur.”

 

Allikad: RMIT Australia, Medias Presse, lingid artikli sees

Foto: Daniel Pockett, AAP Image / Reuters

 

Toimetas Madis Mark



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.