USA muutis neli korda ametlikku versiooni Piirideta Arstide haigla pommitamisest

8. oktoober 2015 kell 14:10



us-airstrike-hits-doctors-without-border-hospital-in-afghanistan-body-image-14438760493. oktoobril pommitasid USA väed Afganistanis tegutsevat heategevusliku organisatsiooni Piirideta Arstid (Doctors Without Borders) haiglat, tappes kümneid tsiviilisikuid, sealhulgas rahvusvahelisi arste. Viimastel päevadel on USA sõjaväelased ja ametnikud korduvalt muutnud oma versiooni toimunust, nimetades juhtumit esialgu eksituseks ning hiljem rünnakuks väidetavalt haiglat tulistamispunktina kasutanud Talibani liikmete vastu. Piirideta Arstide esindajate sõnul ei toimunud haigla lähistel lahingutegevust ning USA on tahtlikult korda saatnud rahvusvahelise sõjakuriteo, mille uurimiseks nõuab organisatsioon iseseisvat ja erapooletut uurimust.

 

Kui maailma meediasse jõudsid uudised Kunduzis paikneva Piirideta Arstide (MSF) haigla pommitamisest USA vägede poolt, väljastas USA sõjavägi juhtunu kohta hägusalt sõnastatud avalduse. Nimelt teatati esimeses ametlikus avalduses, et USA väed viisid Kunduzi linna lähistel neid ohustanud isikute vastu läbi õhurünnaku, mis võis põhjustada tsiviilohvreid lähedalasuvas meditsiiniasutuses. Nüüdseks on aga loo muutmisega jõutud sinnamaale, kus tunnistatakse, et USA väed ründasid haiglat, kuid ei öelda, kes rünnaku tellis ning miks. Fakt on aga see, et MSF-i haigla intensiiv- ja erakorralise ravi osakonda pommitati lennukitelt lausa tund aega ning selle tõttu hukkus 12 MSF-i töötajat ning kümme patsienti. Samuti on kindel asjaolu, et haigla kui rahvusvahelise seaduse alusel kaitstud objekti täpsed koordinaadid olid edastatud nii USA, koalitsiooni kui ka Afganistani vägedele ning selle lähedal ei toimunud tol hetkel lahingutegevust, millesse USA väed oleks pidanud sekkuma.

 

Esialgu öeldi, et tegu oli eksimusega

3. oktoobril ehk rünnaku toimumispäeval väitis USA sõjavägi, et neid ohustavate isikute vastu viidi läbi õhurünnak ning nad ei tea kindlalt, kas nad tabasid haiglat. Ametliku versiooni kohaselt olid tol hetkel USA väed Kunduzis tule all ning palusid lennukitelt sõjalist abi. Toimunut kirjeldati kui eksitust või intsidenti, millega võis potentsiaalselt kaasneda tsiviilohvreid. Järgmisel päeval ehk pühapäeval öeldi aga, et õhurünnak viidi läbi otseselt USA vägesid tulistanud mässuliste vastu ning et rünnak oli toimunud haigla “lähistel“, mistõttu võis ka raviasutus kogemata pihta saada.

Esmaspäeval teatas kindral John Campbell, et hoopis Afganistani väed olid palunud seda õhurünnakut ning et alal viibivad USA väed polnud ohustatud. Rünnaku käigus olevat kindrali sõnul kogemata tabatud mitut tsiviilisikut ning ta rõhutas, et tühistatud on esialgne versioon, milles USA väed soovisid seda õhurünnakut. Järgmisel päeval täpsustas Campbell, et USA väed olid Afganistani vägede palvel ise nõudnud õhurünnakut. Ta lisas, et kuigi rünnakut palusid afgaanid, pidi käsk läbima USA protseduure ning et läheduses asus erioperatsioonide üksus, mis võttis ühendust pommitamise sooritanud lennukiga.

 

USA proovib süüd endalt veeretada

USA sõjaväe üha muutuv versioon alustas toimunu marginaliseerimisega, seejärel asuti süüd endalt veeretama ning kui rünnakuid hakati õigustama lugudega haiglas ravil olevatest ning vägesid ohustavatest Talibani liikmetest, hakati endale võtma ka osalist vastutust. Viimasest seisukohast haarasid kinni USA peavoolumeedia väljaanded, näiteks tsiteeris Fox News anonüümseid “kaitseväe ametnikke“, kelle sõnul kahetseti süütute elude kaotamist, kuid lisati, et juhtunu oleks olnud välditav, kui Taliban poleks kasutanud haiglat oma baasina ning tsiviilisikuid inimkilpidena.

Sarnase seisukoha võttis ka The Washington Post, Associated Press läks aga nii kaugele, et väitis, et ühes videos on haigla akendel näha ka relvi, kuid kustutas selle väite peatselt parandusega, mille kohaselt võis tegu olla lihtsalt rusudega. Ka The New York Times õigustas haigla ründamist, kirjutades, kuidas haiglat ümbritses õhurünnaku ajal intensiivne tulevahetus ning et ameeriklased ja Afganistani väed ei saanud ohutult taanduda, mistõttu paluti lennukilt abi. Ajaleht trükkis ka Kunduzist pärit parlamendiliikme Abdul Wadud Paimani sõnavõtu, milles too teatas, et teab, et haigla rünnakus hukkus ka tsiviilisikuid, kuid ometi hukkus rünnakus ka palju Talibani liikmeid.

 

MSF nõuab juhtunu põhjuste väljaselgitamiseks uuringut

MSF on kasutanud oma rahvusvahelist tuntust ning meediat, et vältida nende haigla pommitamise juhtumi mahavaikimist ning moonutamist. Organisatsioon nõuab juhtunu väljaselgitamiseks erapooletut ning iseseisvat uuringut, lisades, et nemad ei võta tõe pähe NATO ega USA või Afganistani vägede uurimusi, sest viimastel on ilmselge motivatsioon tõe väänamiseks ja mahavaikimiseks. MSF-i presidendi Joanne Liu sõnul ei saa seda rünnakut maha vaikida kui eksitust või vältimatut sõja tagajärge. Tema sõnul on Afganistani valitsus oma ütlustes väitnud, et Talibani väed kasutasid haiglat, et tulistada koalitsioonivägede pihta ning need valelikud väited viitavad, et Afganistani ja USA väed tegid koostööd, et maatasa pommitada (piirkonnas ainsa) tegutseva haigla.

Notre Dame’i ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Mary Ellen O’Connelli sõnul on sõjakuriteoks igasugune relvastatud konflikti seaduste rikkumine, sealhulgas n-ö immuunse haigla ründamine. Haiglad on relvastatud konflikti ajal rünnakute vastu alati immuunsed, välja arvatud juhul, kui haiglat kasutatakse ühe osapoole poolt teise vigastamiseks ning sel juhul tohib asutust rünnata ainult pärast ründamisest teatava hoiatuse edastamist.

 

Haiglat rünnati kavatsuslikult

Selles loos räägivad mitmed asjaolud selle poolt, et MSF-i haiglat rünnati meelega ning mitte avalikkusele esitatud põhjustel. Näiteks oli organisatsioon pidevalt teatanud USA ja Afganistani vägedele oma haigla täpseid GPS-koordinaate, viimati viis päeva enne rünnaku toimumist. Mitte ükski haigla töötaja ei kuulnud ega teatanud lahingust või tulevahetusest haigla lähistel, pannes kahtluse alla Afganistani ja USA vägede seisukohad. Lisaks helistasid MSF-i töötajad pidevalt õhurünnaku ajal USA sõjaväeametnikele, et teatada neile haigla pommitamisest ning paluda rünnaku peatamist. Ometi jätkus pommitamine enam kui pool tundi ning rünnaku käigus tabati korduvalt ja täpselt vaid haigla intensiiv- ja erakorralise ravi üksust: muu kompleks jäeti suures osas puutumata.

Kunduzi haigla pommitamine pole kahjuks esimene kord, kus USA väed on õhurünnakuga hävitanud heategevusliku haigla. Selle juhtumi puhul lisab intriigi haigla ning Afganistani sõjaväe vahel pikka aega kestnud pinge, mille juured on MSF-i seisukohas, et arstid peavad ravima kõiki haavatuid, ilma et nad teeksid kõigepealt kindlaks, kummal poolel nad võitlevad. Haigla oli ravinud nii vigastada saanud tsiviilisikuid kui ka Talibani liikmeid, mistõttu vaid kolme kuu eest sooritasid Afganistani eriväed haiglas “haarangu“, väites, et üks patsientidest on Al Qaeda liige.

MSF-i sõnul käitusid sõjaväelased arstide suhtes vägivaldselt ning demonstreerisid ükskõiksust arstide missiooni austamise suhtes. Sarnasel moel olid USA väed korraldanud 2009. aastal haarangu ka Kabuli lähistel asuvas haiglas. Siinkohal tasub meelde tuletada, et Teise maailmasõja järgsete rahvusvaheliste lepete ehk Genfi konventsiooni kohaselt on haiglad kaitse all kui neutraalsed paigad, kus ravitakse kõiki haavata saanud isikuid.

 

Allikad: The Guardian, The Intercept, NPR

Foto: vice.com

 

Toimetas Annika Urvela

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.