Afganistani president Hamid Karzai: Al Qaeda on rohkem müüt kui tegelikkus

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

6. märts 2014 kell 12:15



Afghan President Karzai speaks during the opening of the Bayat Media Centre in KabulAfganistani presidendi Hamid Karzai ametiaeg lõppeb tulevaste aprillikuiste valimistega. Washington Postile antud intervjuus vaatas Karzai tagasi oma ametiajale ning väljendas oma viha USA valitsuse vastu. Riigipea on vihane eelkõige tsiviilohvrite rikka sõja tõttu, milles tema sõnul oleks pidanud USA rohkem keskenduma Talibani tugipunktidele, kui Afganistani küladele. Afganistani sõda ei olnud Karzai sõnul tema riigi õiguste eest seisev sõda.

 

Hamid Karzai, riigi esimene demokraatlikult valitud juht, asus ametisse Afganistani presidendina 2004. aasta 7. detsembril. Sõja alguses, 2001-2002, oli Karzai Afganistani ajutise üleminekuvalitsuse esimees ja 2002–2004 oli ta riigi ajutine president. Karzai töötas koos USA agentidega Talibani võimu kukutamise nimel ja kogus sõja alguses uuele valitsusele toetust.

Ometi leiab ta sündmustele tagasi vaadates, et paljud afganistaanlased surid sõjas, mis ei olnud nende riigi sõda. Ta lisas ka, et Al Qaeda on “rohkem müüt kui tegelikkus” ning enamik USA-s kinni peetud vange olid süütud. Karzai on kindel, et Afganistani sõda oli USA julgeolekule ja Lääne huvidele üles ehitatud.

Karzai ütlused on USA ametnikes tekitanud põlgust, nad on toonud paralleeliks, et USA kaotas sõjas üle 2000 elu ning kulutas Al Qaeda ja Talibani löömiseks ning riigi üles ehitamiseks üle 600 miljardi dollari. Mõned ameeriklased on läinud isegi nii kaugele, et kutsuvad Karzaid meeltesegaduses juhiks, liitlaseks, kes oma 12-aastase valitsusaja jooksul muutus USA vaenlaseks.

 

Tüli julgeolekuleppe pärast

Karzai on juba mitmeid kuid keeldunud alla kirjutamast julgeolekuleppele, mis lubaks viimastel koha peal olevatel USA vägedel jääda Afganistani ka kauemaks kuni 2014. Karzai on tulnud enne leppele alla kirjutamist välja mitmete uute nõudmistega.

Obama on aga juba leppinud sellega, et julgeolekuleppele kirjutab ilmselt alla tulevaste presidendivalimiste võitja. Karzai jaoks tähendab see, et vähemalt tema ei pea USA nõudmistele, nagu näiteks terrorismivastaste operatsioonide jätkumine, järgi andma. Suure tõenäosusega lepe siiski aga varsti ka kinnitatakse.

Karzail on õnnestunud nii julgeolekuleppe kui ka mõnedes muudes küsimustes lükata edasi tähtaegu ning isegi eeskirju muuta. Tema tugev kriitika Ameerika rünnakutes hukkunud tsiviilohvrite rohkuse suunas on sundinud USA sõjaväge isegi oma taktikaid muutma. Karzai nõudmistele, et USA annaks üle Bagrami vangla, tuldi lõpuks ka vastu, mistõttu Karzail õnnestus eelmisel kuul vaatamata USA protestidele vabastada kümneid kõrgeprofiililisi kinnipeetavaid. Karzai on seega juba täiesti veendunud, et tema tugev kriitika USA vastu on osutunud tema üheks kõige efektiivsemaks diplomaatiliseks tööriistaks.

 

Viha USA valitsuse vastu

Karzai on korduvalt väitnud, et ei püüa järgmiste Afganistani presidendivalimiste tulemusi kuidagi mõjutada. Et mitte jätta muljet võimalikust valimistesse sekkumisest, käskis Karzai näiteks võtta tagasi kandidatuur oma vennal, Qayum Karzail. Karzai vanem vend Qayum teatas neljapäeval, et peatab oma presidendikampaania ning toetab 5. aprilli valimistel riigi endist välisministrit Zalmai Rassouli. Ametlikult on end presidendivalimisteks registreerinud 11 kandidaati.

Iga päev otsivad erinevad kandidaadid Hamid Karzai toetust, Karzai on praegusel hetkel poliitilistes ringkondades suureks kõneaineks. Mõned paluvad Karzail isegi jääda edasi presidendiks, kuid ta on siiani kõigist taolistest ettepanekutest loobunud. Olles kindel oma ametiaja lõppemises on jäänud meest piinama aga küsimus, mis mõlgub peas ehk paljudel ameeriklastelgi – kas  sõda oli ikka seda väärt? Karzai on oma arvamuses aga kahevahel ning usub, et oskab sellele küsimusele vastata ehk kolme või viie aasta pärast, kui esmased emotsioonid maha on jahtunud.

Karzai on sõja suhtes tõesti emotsionaalne. Ta on öelnud, et tsiviilohvrite tõttu kaotasid Afganistan ning USA sõjas “ühise eesmärgi”. Sõda ei pidanud silmas Afganistani rahva heaolu. Karzai lõpetas oma intervjuu Washington Postiga sõnadega: “Saatke Ameerika rahvale minu parimad soovid ja tänu. USA valitsusele saatke aga minu viha, tõeline viha.”

 

Allikad: BNS, Washington Post, Independent, Slate

Foto: Scanpix

 

Toimetas Hendrik Mere