False flag ehk avalikkuse eksitamine “aluspesupommitaja” näitel

30. märts 2014 kell 14:30



false-flag laur 3False flag´i (libaoperatsiooni) eesmärk on eksitada avalikkust, viies mitmesuguseid operatsioone läbi nii, et need tunduksid meedia vahendusel loogilised ja põhjendatud. Libaoperatsiooni võtet on läbi aegade kasutatud ka mittesõjalistes olukordades.

 

False flag on salakaval ja võimas relv, mis põhineb ideel rakendada suured valed ja fabritseeritud lood tõe vankri ette – tänapäeval aitab sellele kaasa ka meedia, mis vajalikku infot kiiresti ja tõhusalt levitab. See võte sobib suurepäraselt hirmu külvamiseks, et läbi suruda mingit (uut) poliitikat ning seda kasutatakse laialdaselt sõjatööstuses, suurriikide vahelistes sõdades ja kodanike repressioonides. Kui inimesed saavad aru, et neid on petetud, siis on harilikult juba liiga hilja. Intsidendid on strateegiliselt ajastatud ja süütud ohvrid kannatavad; tänapäeval tundub paraku, et sellised võtted on pigem traditsioon, mitte erakorraline abinõu.

Libaoperatsioonidega võimendatakse ohte, et kuulutada välja hädaolukordi. Sellega aga rikutakse seadusi ja toodetakse juurde sõdu ja vastuolusid. Need operatsioonid on mänginud olulist rolli ajaloo kujundamisel, aga kuna eelmainitud põhjused ja tagajärjed toovad tavakodanikele pigem kahju kui kasu, tuleks neile ka rohkem tähelepanu pöörata. Infowars lahkab ühte terroriakti, mis võis olla poliitilistel kaalutlustel läbi viidud vale lipu operatsioon.

 

“Aluspesupommitaja”

2009. aasta jõulude ajal vahistasid USA politseinikud Nigeeria kodaniku Umar Farouk Abdulmutallab (s. 1986), kes väidetavalt püüdis Amsterdami ja Detroiti vahelisel lennul õhkida kristallpulbrilist PETN kemikaalipommi, mis oli peidetud ta aluspükstesse.

aluspesupommitaja laur 4

Umar Farouk Abdulmutallab

 

Abdulmutallab, keda läks ajalukku “aluspesupommitajana”, tunnistas hiljem üles, et proovis panna plahvatama pommi lennu 253 pardal, kuid lõhkeseadeldis ei toiminud. Hollandi reisija Jasper Schuringa asus lennukis pommimehega võitlusesse ja sai olukorra kontrolli alla. Abdulmutallab vahistati pärast seda, kui piloot oli lennuki ohutult maandanud ja ta mõisteti süüdi USA kohtus kaheksas kriminaalasjas, sealhulgas selles, et ta üritas kasutada massihävitusrelva, ja 289 inimese mõrvakatses. 16. veebruaril 2012 mõisteti ta eluks ajaks vangi ilma tingimisi vabastamise võimaluseta.

Juhtum meenutab üsna tüüpilist terrorismiakti, kus moslem tahab end Allahi nimel enesetapuga paradiisi viia ja tema motiiviks on loomulikult võitlus ususõjas ning kättemaks USA-le. Kahtlusi selles loos aga tekitasid reisijate tunnistused, mis viitasid sellele, et Abdulmutallab pääses lennukile tänu ühele ülikonnas mehele, kelle abil ilma passita reisija lennukile sai. Võimalik, et ta pääses lennukile mööda kõrvalisi lennujaama töötajate teenistuskäike.

253 Laur 1

 

Lennu 289 reisija, Michigani juristi Kurt Haskelli tunnistus:

Mina ja mu abikaasa olime naasmas Aafrika safarilt ümberistumisega lennul läbi Amsterdami. Ootasime lendu, istudes põrandal pardalemineku värava juures. Märkasin nüüdseks terroristiks kuulutatud Umari teksades ja T-särgis ja soliidses ülikonnas inglise keelt kõnelev mees eskortis ta turvaväravatest mööda, proovides ilma passita Umari pardale saada. Lennufirma väravas olev töötaja keeldus Umarit läbi laskmast ja saatis nad juhataja kabinetti, mis asus koridori lõpus.

Järgmisena nägin meest juba lennukil mõni tund hiljem, kui lend lähenes Detroitile. Selle lennu viimased hetked pärast rünnakut olid mu elu kõige kohutavamad minutid. Istusin hirmust halvatuna toolil, kuid see, mis edasi juhtus, oli veelgi hämmastavam.

Maandumisel oli lennuk sunnitud väravani jõudmiseks manööverdama ja pärast olime sunnitud istuma veel 20 minutit lennukis, mille salong oli täis ohtlikku pommipulbrit. Pardale tulnud ametnikud ei teinud midagi, et tagada reisijate ohutus, nad isegi ei otsinud kaasosalisi ega teisi lõhkeseadmeid. Paljud reisijad trampisid väljudes pommi osade peal. Meid viidi terminali, ilma et kellegi pagasit oleks kontrollitud, kuigi Umar oli öelnud ametnikele, et pardal on veel üks pomm. Mind pani see olukord väga muretsema.

Rääkisin kohe FBI-le oma versiooni, et aidata kinni püüa Amsterdamis nähtud kaasosaline. Peagi sai selgeks, et FBI ei olnud minu ütlustest huvitatud. Tervelt kuu aega keeldus valitsus tunnistamast ülikonnas mehe olemasolu, kuid lõpuks mainiti seda korra uudistes, mis aga jäi viimaseks korraks, kui temast üldse räägiti.

Mulle jäi küll mulje, et tõde proovitakse varjata. Umar pani mind tunnistajate nimekirja ja see tegi mulle head meelt – mitte tema pärast, vaid tõe nimel. Mind ei oodatud tegelikult tunnistama, sest minu tunnistus olnuks kahjulik versioonile, mida meedia ja valitsus kuulutasid. Kohus aga keeldus avalikustamast lennujaamas olevate kaamerate lindistusi, mis tõestaks kaasosalise olemasolu. Sellele lisaks lasi valitsus propagandamasinal edasi töötada, lastes aasta hiljem ajalehtedel avaldada Umari passipildi. Lähemal uurimisel sain aru, et tegu on võltsinguga ja minuga manipuleeriti.

Lõpetuseks tahan ma lihtsalt öelda, et sõltumata sellest, kuidas meedia ja valitsus proovivad kujundada avalikkuse arvamust, olen veendunud, et Umari juhtum oli defektse pommiga läbiviidud salaoperatsioon. Võimalik, et ülikonnas mees oli luureagent ja lavastatud terrorirünnak oli korraldatud valitsuse poliitika rakendamisteks.

 

Libaoperatsiooni eesmärgid

Kurt Haskell väidab, et USA valitsuse luureagentuur CIA koostöös Al-Qaedaga oli sündmuse taga, et jätkata terrorismivastast sõda, saada kehaskännerid lennujaamadesse, suurendada transpordijulgeoleku administratsiooni (TSA) eelarvet ja uuendada terrorismivastase võitluse seadust. CIA on ehitanud juba pikemat aega üles moslemi terroristi arhetüüpi false flag operatsioonideks, kulutades sellele miljardeid dollareid. Tuntud terrorist Osama bin Laden oli ju siiski kunagi CIA agent, keda kutsuti Tim Osmaniks, ja kes võitles Afganistanis venelaste vastu. Arenes välja laiahaardeline Al-Qaeda mässuliste rühmitus Lähis-Ida territooriumil, mida rahastas CIA.

Kuna terrorismivastase sõja propaganda vajas toitmist, et uusi julgeolekumeetmeid ja seadusi vastu võtta, hõivata Lähis-Ida maavarade pärast, siis libaoperatsioon nagu 9/11 oli hädavajalik. Süüdlaseks sobis väga hästi kõikide islami terroristide eeskuju Osama bin Laden. Kümme aastat hiljem bin Laden väidetavalt tabatigi, aga ta surnukeha visati kohe merre, mis tähendab, et ei ole ühtegi otsest tõendit tema hukkumisest. Vähemalt sai avalikkus rahulolu, et 9/11 katastroofi tekitaja sai teenitud lõpu, kuigi tegelikult oli sündmuse taga Ühendriikide valitsus ise.

September11-False-Flag Laur 2

 

On selge, et kõikvõimalikud salaoperatsioonid ja hirmu külvamine, mida on kümneid aastaid tehtud, jätkub ka praegu. False flag on ideaalne tööriist, saavutamaks soovitud tulemust, ent kaalul on meie endi vabadus ja elu.

 

 

Allikad: Infowars, Wikipedia

Loe lisaks: Postimees

Fotod: cdn.ph.upi.com, i.kinja-img.com, mycatbirdseat.com, thecommonsenseshow.com

 

Toimetas Laur Raudsoo