/data05/virt37268/domeenid/www.telegram.ee/htdocs/wp-content/themes/telegram/single.php

Kubricku filmi “Silmad pärani kinni“ peidetud sõnumid, II osa

22. september 2013 kell 17:30



leadeyesStanley Kubricku “Silmad pärani kinni“ (Eyes Wide Shut, 1999) reklaamiti vastuolulise sünge filmina, milles säras tolle aja staarpaar – Tom Cruise ja Nicole Kidman. Kuigi filmi keskmes on suurepärased näitlejad, koorub linateose sügavam tähendus välja taustal olevast – Kubricku tähelepanu detailidele ja sümbolismi kasutamine lisab kogu filmile teise dimensiooni – sellise, mida ei näe need, kelle silmad on pärani kinni. Portaalis Vigilant Citizen ilmunud järjelugu vaeb Kubricku viimaseks jäänud filmi peidetud sõnumeid: selles osas on lähema vaatluse all salaselts, mis filmi peategelase Bill Harfordi endasse haarab ja see, kuidas see reaalsete organisatsioonidega sarnaneb.

 

Esimeses osas käsitleti peategelasi ja sümboolset maailma, mille Kubrick nende ümber on loonud. Bill ja Alice Harford on kõrgklassi abielupaar, keda ahvatlevad abielurikkumise kiusatused: paar kuulub New Yorgi koorekihi hulka ja selle maailma moraalne laostumine ei jäta ka neid puudutamata. Bill laseb ennast ahvatleda kõrgklassi elu tumedamast poolest, mida hoitakse avalikkuse eest varjus, sattudes salaseltsi rituaalsete mängude haardesse.

Sel õhtul, kui Bill saab teada, et ta naisel oli olnud plaan teda petta, juhtuvad tema teele kummalised kohtumised (mida analüüsitakse selle loo kolmandas osas), mille tulemusena ta satub luksuslikku villasse Long Islandil, kus ta osaleb imposantses okultses rituaalis. Tegelikult ei olnud ta enne selle salaseltsi tegemistes osalenud. Kuidas ta siis sinna sattus?

 

Nick Nightingale

Oma kummalise õhtu mingis punktis kohtub Bill ühes jazz-kohvikus oma vana sõbra Nick Nightingale’iga (eesti keeles ööbik). Professionaalne pianist räägib Billile, et aeg-ajalt palkavad teda mingid salapärased inimesed, et ta mängiks kinni seotud silmadega klaverit põrandaalustel pidudel, kus on palju kauneid naisi. See mahlakas lugu intrigeerib Billi, sest pärast jutuajamist oma naisega otsib ta mingisugust… kogemust. Viimaks avaldab Nick Billile salajase info, mis tagab talle sissepääsu peole. Ööbik, jah just ööbik on see lind, kes laulab öösel – just nagu Nick Nightingale “laulab“ välja salajast infot Billile tema saatusliku õhtu alguses.

Parool rituaalile sisenemiseks on “fidelio“, mis tähendab truudust, mille ümber kogu see film keerleb. Nightingale räägib Billile, et “Fidelio“ on Beethoveni ooper naisest, kes ohverdab oma vabaduse poliitilises mängus, et oma abikaasat surmast päästa. Seega viitab salasõna rituaalil edaspidi toimuvale.

Pärast Nightingale’ilt info saamist rendib Bill kostüümi poest, mille nimi on “Rainbow“ (poest nimega “vikerkaar“ tuleb juttu järgmises osas) ning suundub Somertoni – villasse, kus pidu toimub.

 

Okultne eliit

Koht, kus filmiti eliidi peostseen, on väga põnev paik. Mentmore Towers ehitati 19. sajandil ühe prominentsema ja võimsama eliitperekonna – Rothschildide – pereliikmele. Kas Kubrick tahtis vaatajatele sellega näidata “tõelise maailma“ kokkupuutepunkte eliidi tipuga? Muuhulgas on ka Billi eliitmaailma kontaktiisiku nimi Victor Ziegler, mis on saksa-juudi päritolu nimi, just nagu Rothschild.

somerton

 

Ka Rothschildid armastasid teadupärast sarnaseid suurejoonelisi maskeraade nagu see, mida näidatakse filmis “Silmad pärani kinni“. Siin on pilt 1972. aasta peolt, mille võõrustajaks oli Marie-Helene de Rothschild (rohkem pilte vaata siit).

roths5

Foto Marie-Helene de Rothschildi peolt aastal 1972

 

Filmis sulandub Bill peole sisenedes maskides massiga, kes jälgivad vaikides rituaali käiku. Kaks neist tunduvad Billi teadvat (või teavad nad fakti, et ta ei kuulu siia).

eyes14

 

Veneetsia maske kanti algselt renessansiaegses Veneetsias ning taolistel rituaalidel tagas see osalejatele vajaliku anonüümsuse.

“Kuigi maskide kandmise ajalugu ulatub kaugemale, jõudis see Euroopasse (Itaaliasse) renessansi algusaegadel, mil Veneetsia oli väga rikas ja võimas kaubandusimpeerium. See Vahemere ääres asuv linn oli võtmepositsioonil kauplemisvõimalustega üle kogu Euroopa, Põhja-Aafrika ja Aasia. Veneetsia tugev merevägi suutis neid rikkusi ka kaitsta. Jõukas ühiskonnas toimus aga äärmuslik kihistumine ja inimese koht klasside redelil oli oluline. Veneetslased olid kuulsad oma karnevalide poolest ja kostüümide kandmise taval on seal pikk ajalugu. Anonüümsuse varjus said linlased end vabalt tunda ilma äratundmist kartmata. Maskid said nii populaarseks, et mascherari (maskide meister) sai Veneetsia ühiskonna austusväärseks ametiks. Kuuldused Veneetsia karnevalidest levisid ja selleks ajaks külastas linna üha rohkem inimesi. Karnevalipidustused kippusid aga kontrolli alt väljuma, muutudes üha liiderlikumaks, kuni need 18. sajandil peatati.

– Geoffrey Stanton, Guide to Venetian Carnival Masks

(PS. Kunagi oli Veneetsias kombeks, et kurjategijad kandsid maske, et neid pärast ära ei tuntaks. Sellepärast keelati linnas ametlikult maskide kandmine, välja arvatud mõned päevad aastas ja hiljem kujunesid nendel päevadel maskiballid Veneetsias suureks turistide atraktsiooniks. – Toim)

Õukondades ja hiljem rikka koorekihi hulgas on maskiballe läbi aegades armastatud, sellistel ballidel sai väliselt toimivate rangete reeglite varjus segamatult flirtida ja ennast vabalt tunda.

article-2359070-1ABC8945000005DC-112_634x4231

Prints Charles ja Camilla

 

Paljudel maskiballidel kanti näiteks ainult maski, mitte täiskostüüme. Nii on ka selles filmis.

 

Rituaali lavastus

Kui Bill siseneb Somertoni mõisa, muutub filmis kõik. Me ei näe enam värvilisi jõulutulukesi ja sätendavaid dekoratsioone. Lakkamatu jutuvadina asendab liikumatus ja vaikus.

eyes15

 

Samuti muutub muusika. Lugu, mida kuuleme taustal mängimas, on “Backwards Priests“, mis sisaldab õigeusklikku liturgiat tagurpidi esitatuna. Pühade objektide tagurpidi esitamine on omane mustale maagiale ja satanistlikele rituaalidele. Kubrick viitab siin eliidi seostele satanismiga.

eyes16

Nick Nightingale mängimas lugu “Backwards Priests”

 

Peo majasisesed stseenid filmiti Elveden Hallis. See on eramaja Inglismaal, mis on kujundatud India paleena. Kui “pidustused“ algavad, mängib taustal tamili laulu “Migrations“ (originaallugu sisaldas lõike “Bhagavadgītāst“ (sanskriti keeles “Isanda laul“, kuid filmi lõppversioonist lõigati see välja). See kummaline India atmosfäär, kombineerituna iharate stseenidega, mille tunnistajaks Bill on, viitab lõpuks kõige olulisemale (ja kõige peidetumale) osale filmist: tantra jooga läänelikule okultsele tuletisele seksmaagiale. Selle kontseptsiooni loojaks on Briti okultist Aleister Crowley ja see on mitmete salaseltside keskseks õpetuseks.

“Aleister Crowley seosed India jooga ja tantraga olid arvestusväärsed. Crowleyl oli otsene ligipääs mõnedele neile praktikatele ja ta oli tuttav vastava kirjandusega, kirjutades ise neil teemadel ja – mis kõige tähtsam – ta praktiseeris neid. Tantra väärtuse hindamises oli ta oma ajast ees, tollal peeti tantrat hinduismi allakäinud õpetuseks. Ent Crowley väitis, et “paradoksaalselt on tantristid ilmselt hindude arenenum osa“. Crowley tõi Indiast läände esoteerilisi traditsioone, liites jooga ja tantra elemente kahe mõjuka maagilise ordu A.:A.: ja OTO tavadesse.“

– Martin P. Starr, Aleister Crowley and Western Esotericism

Seega, tantra õpetuse elemendid muudeti kahe tähtsa salaseltsi – A.:A.: ja O.T.O. (Ordo Templi Orientis) – rituaalide osaks. OTO on eliidi ringkonnas ülimalt mõjuvõimas tänaseni, mängides olulist rolli kõrgel tasemel poliitikute, ärimeeste ja meelelahutustööstuse maailmas. Nende ordude keskne filosoofia Thelema – filosoofia, mille lõi Aleister Crowley –, mis tähendab kokkuvõtvalt “Tee, mis tahad“. See lause on tegelikult tõlge ütlusest “Fais ce que tu voudras“, mis oli 18. sajandil tegutsenud kurikuulsa Hellfire-klubide  motoks.

Hellfire-klubid olid kohtumispaigaks kõrgseltskonna isikutele, kes soovisid osaleda amoraalsetes tegudes ning olid ise tihti seotud poliitikaga. Mitmete allikate sõnul sisaldasid nende tegevused religioossete tseremooniate naeruvääristamist, saatana kummardamist ja okultseid rituaale. Kuigi selle eliitklubi kohta on teada vaid ebamääraseid detaile, olid nad tuntud kui saatanlike rituaalide läbiviijad, millele järgnesid orgiad. Samas, asi polnud lihtsalt lõbutsemises või inimeste šokeerimiseks, nende rituaalid põhinesid iidsetel rituaalidel, mille aluseks oli must maagia ja vaimude väljakutsumine.

Lühidalt, kuigi Kubrick ei nimetanud ühegi salaseltsi nime, kuhu Bill sisse tungis, on seal piisavalt vihjeid, et saada aru, millist tüüpi klubile ta viitab. Ja mis kõige tähtsam – ta ütleb oma vaatajatele, et need ühingud on siiani tegevad, olles võimsamad kui kunagi enne.

 

Rituaal ja selle osalised

Rituaal algab sellega, et ülempreester, kes on riietatud punasesse, viib läbi tseremoonia. Ta seisab maagilise ringi keskel, mis on moodustatud noortest naistest, kes on tõenäoliselt Beeta-orjad. Hiljem, kui Billilt võetakse mask eest, moodustatakse teine maagiline ring.

eyes18

 

eyes17

Filmi viimane stseen toimub mänguasjapoes, kohas, mis on täis tähendusrikkaid sümboleid. Fotol on “Maagilise ringi” mäng, mis näitab, et okultsete sümbolite varjatud pildikeel ümbritseb meid kõikjal

 

Amanda

Enne rituaali algust tuleb üks Beeta-orjadest Billi juurde, paludes tal tungivalt lahkuda, enne kui ta avastatakse. See on Amanda – neiu, kes oli Ziegleri vannitoas meelemärkuseta. Kui Bill tabatakse ja ülempreester võtab talt maski eest, ilmub Amanda rõdule, öeldes, et ta soovib Billi “lunastada“. Preester küsib selle peale: “Oled sa kindel, et sa tead, mis sellega kaasneb?“ See viitab, et teda kasutatakse korduvalt ära ja siis ohverdatakse.

Järgmisel päeval avastab Bill selle seltsi tõelise olemuse.

eyes20

 

Ülalolev ekraanikuva paljastab olulist infot Amanda kohta (klassikaline Kubricku-stiilis peidetud alltekst). Neile, kes selle teemaga tuttavad on, ei ole selles Beeta-programmeeringu orja eluloos midagi üllatavat. Me saame teada, et Amanda oli teismelisena “emotsionaalselt ebastabiilne“ ning läbis “ravikuure“, tal oli “tähtsaid“ sõpru moe- ja meelelahutusmaailmas ja tal oli “afäär“ mõjuvõimsa moekunstnikuga, kes nautis tema “privaatseid, võrgutavaid sooloesinemisi“ (tüüpiline Beeta-orja lugu). Artikkel ei maini siiski seda, et ta müüs oma keha eliidile ning teda kasutati okultsetes rituaalides.

Tüüpiliselt nendele Beeta-orjadele, kes mässama hakkavad, kõrvaldati ta oma kontrollijate poolt. Artikkel ütleb, et teda nähti viiamati kahe mehe poolt hotellituppa ekskorditavat ning ta tundus olevat ülevoolavas meeleolus (uimastatud olek?). Nagu ka “päris elu“ ohverdustes on “üledoos“ tihti naiste surma põhjuseks.

 

Ülempreester

Nagu ka teiste rituaalis osalejate puhul, jääb ülempreestri isik saladuseks. Siiski jätab Kubrick mõned vihjed temast ja tema suhtest Amandaga.

priest

 

Filmi lõputiitrites (ja ka IMDB allikates) on kirjas, et ülempreestri rolli mängib filmi režissööri abi Leon Vitali. Kui ülalolevat artiklit hoolega lugeda, siis Leon Vitali on selle moekunstniku nimi, kellega Amandal afäär on. Enamgi veel, ülempreestril on äratuntav inglise aktsent. Seega saame oletada, et ülempreester oligi too moekunstnik.

doubleheadedeagle

Kahepealine kotkas on üks vabamüürlaste tuntumaid sümboleid. Kroonitud kahepealine kotkas on 33. astme sümbol. Kas Kubrick viitab sellele, et ülempreester on 33. astme vabamüürlane?

 

See peidetud alltekst on huvitav, sest see paljastab moe- ja meelelahutusäri tõelise palge. Tuntud isikud neilt aladelt on salaseltside liikmed ja tegelevad MK orjadega.

eyes21

 

Salaseltsi jõud

Kui ülempreester Billi paljastab, öeldakse talle, et tema ja ta pere maksab selle üleastumise eest. Järgmisel päeval saab ta aru, et teda jälitavad kummalised inimesed ja ta muutub paranoiliseks.

eyes22

Esikaane pealkiri “Veab, et oled elus” (Lucky to be alive) on mõeldud Billile.

 

Kohe pärast seda, kui Bill lahkub morgist, kus ta tunnistas Amanda surnuks, helistab talle Ziegler ja kutsub ta külla.

eyes23

Billi ja Ziegleri vahel toimuvas vestluses on  rohkem pinget kui piljardimängus

 

Kuigi Bill on jõukas arst, ei ole ta osa eliidist. Ziegleri suhtumine Billi teeb selle väga selgeks. Samal ajal, kui Ziegler üritab Billiga olla aus ja otsekohene, saame aru, et tegelikult proovib ta lihtsalt musta tõde varjata. Bill on siiski outsider. Ta ütleb Billile: “Mulle tundub, et sa ei saa päris hästi aru, millises ohus sa eile olid. Mis sa arvad, kes need inimesed olid? Need ei olnud lihtsalt tavalised inimesed. Kui ma ütleksin sulle nende nimed – mida ma ei tee –, siis ma arvan, et sa ei magaks enam öösiti.“

Sellega vihjab Ziegler, et rituaalil osalenud inimesed olid kõrgklassist, tuntud ja mõjuvõimsad. Kubrick teeb seega selgeks, et rikkaimad, “tõelise maailma“ kõige mõjuvõimsamad otsustajad osalevad taolistel rituaalidel ning et need rituaalid on tavainimestele kättesaamatud.

Kui Bill mainib Amandat, muutub Ziegler veelgi kaitsvamaks. Ta vastab: “Ta oli hoor“. See tähendab, et ta oli Beeta-ori ja teda võis kergelt hävitada. Siis ütleb Ziegler, et kõik, mis rituaalil toimus, oli tema hirmutamiseks. Bill vastab: “Sa võid seda nimetada näitemänguks, paroodiaks. Kuid ütle mulle, milline paroodia lõpeb kellegi surmaga?“

See toob hästi välja põhimõttelise erinevuse avalikkuse mulje okultsete rituaalide ja tegelikkuse vahel. Tavainimesi pannakse uskuma, et need eliitsed rituaalid ei ole midagi muud kui veidrad koosolekud rikaste inimeste vahel, kellel on liiga palju raha. Reaalsuses sisaldavad need üksikasjalikud rituaalid musta maagiat koos veriste ohverduste ja teiste kohutavate tegudega.

Ziegler ütleb Billile sama, mida peavoolu meedia korrutab massidele puhul, kui keegi on eliidi poolt ohverdatud: ta sai üledoosi, ta oli narkomaan, see oli vaid aja küsimus ja politsei ei näinud selles midagi kahtlast.

**

Filmis nähtud salaselts meenutab paljuski kurikuulsat Hellfire-klubi, kus prominentsed poliitilised tegelased kohtusid ja osalesid satanistlikel orgiatel. O.T.O. ja teised samalaadsed salaseltsid toimivad siiani. Kontseptsioon, mille juured ulatuvad tantra joogani, on tänapäeva salaseltside alusfilosoofia. Kuigi midagi sellist ei ole filmis “Silmad pärani kinni“ mainitud, võib tervet filmi käsitleda kui maagilist reisi vastandlike jõudude – elu ja surm, iha ja valu, mees ja naine, valgus ja pimedus jne – vahel, mis lõpeb ühes suures orgasmilises valgustatuse hetkes. Seda filmi aspekti vaadeldakse loo kolmandas ja ühtlasi viimases osas.

 

Allikas ja fotod: Vigilant Citizen

 

Toimetas Meeli Seermaa