Globaalne jahenemine: Arktika jääkaas on 60% suurem kui aasta tagasi

18. september 2013 kell 11:24



Arctic_Ice_2Aastal 2007 kirjutas BBC USA teadlaste prognoosist, mille kohaselt võib Arktikat ümbritsev vesi olla juba aastaks 2013 jäävaba. Californias Montereys asuva mereväekooli (Naval Postgraduate School) professor Wieslaw Maslowski arvas, et tegemist on võib-olla veel liiga konservatiivse prognoosiga. Kuus aastat hiljem võib aga globaalse soojenemise asemel rääkida hoopis globaalsest jahenemisest, kuna viimane jahe suvi on Arktikas jätnud jääkaane alla ligi miljon ruutmiili rohkem merd kui eelmisel aastal – võrreldes 2012. aasta suvega on jää ulatus laienenud 60%.

 

Napilt enne seda aega, kui jääkaas sügise saabudes taas suurenema hakkab, sirutub üle poole Euroopa suurune jääkate Kanada saartest Venemaa põhjarannikuni. Loodeläbipääs Atlandi ookeanilt Vaiksele ookeanile on jäänud sel aastal jääkaane alla, mille tõttu on üle 20 jahi jäävangis ning sealt kaudu sõita püüdnud kruiisilaev sunniti tagasi pöörduma. Paljud teadlased usuvad, et maailm liigub jahedama perioodi suunas, mis ei lõpe enne selle sajandi lõppu ja et senised katastroofilise globaalse soojenemise hoiatused on ohtlikult eksitavad.

 

Kliima soojenemine peatus 16 aastat tagasi

Väljaanne The Mail on Sunday algatas juba 2012. aasta oktoobris intensiivse poliitilise ja teadusliku debati, avaldades teooria, et globaalne soojenemine on peatunud juba 1997. aasta algusest. Kliimaekspert Judith Curry kommenteeris, et andmebaas Hadcrut 4, mille põhjal uudistekanal sellise järelduse tegi, koondab üle 3000 mõõtmisjaama tulemusi maa peal ja merel. Sarnaselt paljude teiste samasuguste andmebaasidega üle maailma järeldub Hardcrut 4 infost, et viimase 16 aasta jooksul ei ole Maa pinnal toimunud statistiliselt olulist soojenemist.

Tänaseks on iga arvestatav kliimauuringute keskus tunnistanud, et kliima soojenemine on peatunud. See on oluline eelkõige selle tõttu, et globaalse soojenemise ettekäändel on maailma majanduses liigutatud miljardeid “roheliste“ tehnoloogiate väljaarendamisse, mis peaks võitlema kliima soojenemise vastu. Sellised ennustused on aga täiesti ekslikud.

Need hiljutised arengud on sundinud ÜRO kliimamuutuste kogu pidama kriisikoosolekut. ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuse rühm (UN Intergovernmental Panel on Climate Change – IPCC) pidi hakkama oktoobris välja andma viiendat hinnanguraportit, kuid lekitatud dokumentide põhjal nõuavad valitsused, mis toetavad ja rahastavad IPCC-d, üle 1500 muutuse tegemist raporti kokkuvõttesse, väites, et praegune mustand ei selgita põhjalikult pausi kliima soojenemises.

 

Maailma kliima jahenemise trend

Kaks peamist küsimust, mida esitatakse, on see, kui kõrgele tõuseb temperatuur süsihappegaasi taseme tõttu ning kui palju viimase 150 aasta soojenemisest (mis on kõigest 0,8 ºC) on põhjustatud inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist ning kui palju on lihtsalt loodusliku muutuse tagajärg.

Praeguses raportis on IPCC 95% veendunud, et globaalne soojenemine on põhjustatud inimeste poolt. Kuid USA kliimaekspert Judith Curry leiab, et selle väite ebakindlus pigem suureneb ning IPCC väitel ei ole alust. Ta viitab ookeani temperatuuri tsüklitele, millel on maailma kliimale tohutu mõju ja pakub välja, et maailmas võib tulla sarnane periood nagu oli 1965–1975, kui oli näha selge jahenemise trend.

Arktika jääkaane sulamise ja suurenemise tsüklilisust tõendab suur hulk kliimaajaloolaste välja toodud materjali. 1920–1930 võis täheldada massiivset sulamist ning sellele järgnes intensiivne jäätumine kuni aastani 1979, mil algas taas jää vähenemine. Professor Curry on veendunud, et jääkaane suuruse jälgimine on edasiste prognooside tegemiseks väga oluline indikaator selleks, et mõista kliimat ja selle mõju tuleviku poliitikatele.

 

 

Allikad: Daily Mail 1, BBC, Daily Mail 2, Mail Online

Foto: Pink floyd88 a / Creative Commons

 

Toimetas Katrin Suik