Kliimaskeptiku intervjuu kliimastreikijaga: 10. klassi õpilane Kristin Siil Greta Thunbergi jälgedes

14. märts 2019 kell 13:22



15. märtsil toimuva streigi eesmärk on tõsta teadlikkust kliimasoojenemisega kaasnevatest probleemidest ning mõjutada Eesti võimuorganeid, et Eestist saaks IPCC raporti nõuetekohaselt 2030. aastaks süsinikuneutraalne riik. “Oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes saab midagi ette võtta,” seisab nii Tallinna kui ka Tartu kliimastreigi Facebooki sündmuse avalauses.

 

Kliimasoojenemine kui fenomen on üks selliseid teemasid, mille osas pole üksmeelele jõutud, kuna isegi teadlaste seas leidub kliimasoojenemise skeptikuid. Rääkisime reedese sündmuse eel ühe streigi peakorraldajaga, kelleks on Tallinna Arte Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Siil.

Kes seda kliimastreiki korraldavad?

Seda korraldavad noored. Tegemist on ülemaailme kliimastreigiga Eestis, see on osa Fridays For Future liikumisest, mille alustas üks Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg. Homne streik toimub üheaegselt ca 100 riigis ja 1600 linnas üle maailma. Eestis toimuvad streigid Tallinnas ja Tartus.

Mida te taotlete?

Põhimõtteliselt me taotleme, et kliima- ja keskkonnateemad oleksid Eesti poliitikas number üks ja et see kajastuks ka kõigi erakondade programmides ja et selle saavutamiseks tehtaks ühiskondlik lepe.

Teiseks me soovime, et valitsus näitaks meile plaani, kuidas hoida globaalne keskmine temperatuur alla 1,5C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Selline eesmärk lepiti kokku 2015. aastal Pariisi kliimakonventsioonil 195 riigi esindajate vahel. See on ÜRO kliimapaneeli järgi murdepunkt, kust kõrgemale ei tohi enam minna, muidu läheb asi juba käest ära. Selle tagamiseks on vaja teha lepe või plaan, mida valitsus oleks seadusega kohustatud täitma.

Kas te olete valitsusega või mõne erakonnaga sel teemal ka otse rääkinud?

Veel ei ole.

Kui me räägime Eestist, siis mida saaks riik selle nimel teha, et hoida seda temperatuuri alla 1,5C nii nagu te taotlete? Mis oleksid need konkreetsed sammud, mida tegema peaks?

Esiteks peaks põlevkivist loobuma ja minema üle taastuvenergiale aga meie seisukoht on see, et meie oleme siiski õpilased. Meie eesmärk ei ole lahendusi pakkuda vaid seda teevad siiski teadlased ja asjatundjad, kellega koos saaksid poliitikud neid otsuseid vastu võtta. Me ei ole ise ju teadlased. Elektri- ja kütusetootmine, jäätmete käitlemine ja loomatööstus, kust tuleb metaani jne ehk valdkondi on palju, kus tuleb leida uusi mooduseid.

Aga kui põlevkivi kasutamine Eestis ära lõpetada, siis mis oleks alternatiiv?

Tuule-, päikese-, ja veeenergia näiteks.

Aga kas Eestis on tuult ja päikest piisavalt palju, et terve Eestis saaks ära köetud?

Ma ei tea, kas Eestis on välja arvutatud, kas siinne kliima üldse võimaldaks nii palju päikeseenergiat koguda kui vaja, aga meie eesmärk ongi pigem panna see surve peale, et kui selliseid lahendusi hetkel veel pole, et siis hakataks tegelema selle nimel. Kindlasti on mingi lahendus olemas, tänapäeva tehnoloogiaga peaks see olema ju võimalik.

Kuidas Sa kommenteerid kliimasoojenemise skeptikuid? Isegi siin Eestis on teenekaid teadlasi, kes väidavad, et kas a) kliimasoojenemine on müüt või b) kliima küll soojeneb, aga see on looduslik nähtus ehk mitte inimese põhjustatud.

Keskkonnaministeeriumi kodulehel on välja toodud graafikud, kust saab näha, et kui süsiniku emissioonid on läinud üles, siis on läinud ka keskmine temperatuur üles, samal ajal kui looduslikud allikad nagu vulkaani pursked on jäänud samaks. ÜRO kliimapaneeli kohaselt on 95% teadlastest üksmeelel, et kliimasoojenemine on inimtekkeline.

Aga kas sa oled avatud võimalusele, et ehk kliimasoojenemine ei ole siiski inimese põhjustatud?

No mina siiski usun teadlasi ja kui me oleme Pariisi kliimaleppele alla kirjutanud, siis sellega me oleme seda ju oma riigina põhimõtteliselt tunnistanud, et tegu on inimtekkelise probleemiga.

———

Meie aga skeptikutena näeme, et mõlemal poolel on arvestatavaid argumente.

Näiteks juba ca 10 aastat tagasi kirjutasid 31 000 teadlast alla petitsioonile, et inimtekkeline kliimasoojenemine on pettus. Lisaks on ka üks Greenpeace’i loojaid öelnud, et inimesed pole kliimasoojenemises süüdi.

Möödunud suvel, mis oli erakordselt kuum, jõudis minuni aga väljavõte 1932. aastal ajalehes Sakala ilmunud artiklist, kus seisab, et Eestis mõõdeti sooja 40 kraadi varjus ja päikese käes lausa 50 kraadi. Artiklis on isegi kirjas, et sarnane leitsak oli Eestis ka 1914. aasta suvel.  

Informatsiooni kinnitab ka 1932. aastal ka Võru Teatajas ilmunud uudisnupp

Kaldume arvama, et need kuuma-ja külmalained tulevad ja lähevad. Samuti pole me näinud oma eluajal, et veetase oleks näiteks Pirita rannas drastiliselt tõusnud või langenud, visuaalselt on see tase samas kohas, kus ta oli siis, kui meie olime lapsed ca 30-35 aastat tagasi.

Isegi kui kliimasoojenemine olekski pettus, siis selles ei ole midagi negatiivset, kui minna üle taastuvenergiale,“ ütleb lõpetuseks Kristin Siil. Ning meie oleme selle väitega nõus. Olgu kuidas on, aga isegi Telegram inimtekkelise-kliimasoojenemise-skeptikuna on kindlal seisukohal, et n-ö fossiilkütuste ja põlevkivi kasutamine on väga möödunud või isegi ülemöödunud sajandisse jääv ettevõtmine ning üleminek taastuvenergiale ja loomade (üle)tarbimisest eemaldumine mõjub kliimale ja ökokeskkondade säilimisele positiivselt ja on hädavajalik.

Koolinoored ei soovi õppida tulevikuks, mida ei tule,” seisab noorte korraldatud meeleavalduse üleskutses.

 

Hando Tõnumaa

 

Allikad: Kliimastreik Tallinnas FBKliimastreik Tartus FBFridays For FutureIPCC eriraport eestikeelne kokkuvõtePariisi kliimakokkulepe eesti keeles, “Eesti staažikad teadlased ei usu kliimasoojenemise ohtudesse” (ERR), lingid artikli sees

Fotod: Streigi FB, ekraanikuva

PS. Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6