Klimatismi-maania: inimtekkelise kliimamuutuse teooriast on saanud äri

17. detsember 2013 kell 18:37



Goreham1. novembril andis Rootsi veebiraadiole “Red Ice Radio” intervjuu Ameerika kliimateadlaste ühingu (Climate Science Coalition of America – CSCA) eestvedaja, insener Steve Goreham. CSCA on sõltumatu mittepoliitilise ühendus, mille kaudu teadlased ja ka tavakodanikud teavitavad ameeriklasi kliimamuutustest. Gorehami viimane raamat on “Mad, Mad, Mad World of Climatism: Mankind and Climate Change Mania” (Pööraselt hull klimatismi maailm: inimkond ja kliimamuutuse maania), mida on nüüdseks müüdud 100 000 eksemplari.

 

Klimatismi ideoloogia

Klimatism (üha süvenev mure kliimamuutuste pärast) on tänapäeval valitsev veendumus, et inimtekkelised kasvuhoonegaasid hävitavad Maa kliimat. Sellest teooriast lähtutakse enamikus riikides, kõikides maakera suuremates organisatsioonides, nagu näiteks ÜRO, suuremates ülikoolides, meedias, korporatsioonides, propageerides seisukohta, et muutusteks peame astuma asjakohaseid leevendavaid samme. Samas, kui süveneda keskkonnateema üksikasjadesse ja teaduslikku infosse, selgub, et eelnimetatud teooria sisaldab üsna vastuolulisi seisukohti ja ebatäpsusi.

klimatism

Maakera kliima on väga keeruline. Seda kujundavad võimsad Päikesesüsteemi jõud, atmosfäär, ookeanid ja maismaa. Näiteks päikesevalgus langeb ekvaatorile otse, aga polaarpiirkondadesse kalde all, ning neis paikades on ka erinev soojusneelduvus – need on aga peamised ilmastiku mõjutajad. Orkaanid, jugavoolud  ja ookeanihoovused tulenevad soojuse ümberjaotumisest poolustest troopikani.

Ookean on võimas kliima mõjutaja, kuna sellel on 250 korda suurem mass kui atmosfääril ja see suudab mahutada 1000 korda rohkem soojust. Kliimat mõjutavad ka vulkaanidest eralduvad aerosoolid, kõrbetes lendav tolm, taimede õietolm ja inimese tekitatud heitgaasid. See kõik on väga keeruline, kuid enamik tänapäeva kliimateadlasi on keskendunud ainult süsihappegaasile.

 

Kliimamuutusi põhjustavad looduslikud tsüklid

Maa kliima vastab looduslikele tsüklitele ja need tsüklid on erinevaid – lühikesed, keskmised ja pikad. Pikad tsüklid kestavad 20 000 100 000 aastat, põhjustades jääaegu ja sooje perioode nende vahel. Seda mõjutab Maakera telje kalle ja selle muutumise protsess, muutused Maa orbiidis ning Päikeselt ja planeetidelt tulevad mõjud. Keskmise pikkusega tsüklid kestavad 1500 aastat ja nendeks on globaalsed soojenemised, mida inimene ei suuda peatada. Lühikesed tsüklid on ebaregulaarsed temperatuuritsüklid nagu näiteks El Niño  Vaikse ookeani temperatuurimuutus, mis toimub iga 37 aasta tagant ning Vaikse ookeani ja Põhja-Atlandi ostsillatsioon. Nende tsüklite kombinatsioon on täiesti piisav, et seletada käesolevat kliimasoojenemist, ilma et peaks süüdistama süsihappegaase.

looduslikud  tsüklid - jääaeg

 

Soe periood on lõppemas ja osa teadlasi ennustab, et me liigume jahtumise ajastusse. Seda näitab jahtumise faasis olev Vaikse ookeani ostsillatsioon ja Atlandi ookeani ostsillatsioon, mis liigub lähiaastatel jahtumise faasi. Päikese aktiivsuse vähenemine võimaldab kosmilisel kiirgusel tungida Maa atmosfääri, tekitades globaalse jahtumise. Võimalik, et lähiajal algab 2030 aasta pikkune jahtumiseperiood.

tormid, orkaanid

 

Orkaanid, põud ja põhjapooluse sulamine on tavalised nähtused

Kliima on pidevas muutumise protsessis ja tsüklid põhjustavad erinevaid ilmastikunähtusi. Vaikne ookean katab ühte kolmandikku maakera pinnast ja on suurim ilmastiku mõjutaja Californias. Kui see liigub jahedasse faasi, siis ilmastik muutub kuivemaks ja jahedamaks, avaldades mõju ka Atlandi ookeanil olevatele orkaanidele. Ajaloos tagasi vaadates on troopilised tormid, orkaanid, põud ja üleujutused olnud samasugused nagu tänapäeval. Paljuräägitud põhjapooluse sulamine ei ole samuti inimese poolt tekitatud nähtus, jättes varju uudise, et lõunapooluse jääkate on samal ajal laienemas.

 

Kasvuhooneefekt

Inimtekkelise kliimasoojenemise teooria põhineb mitmel põhimõttel. Esimeseks on kasvuhooneefekt, kus planeedi pinnaselt eralduv soojuskiirgus neeldub atmosfääris olevatesse kasvuhoonegaasidesse (veeaur, süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiid ja osoon), kiirgudes tagasi maapinnale erinevates suundades. 70–95% kasvuhooneefektist moodustab veeaur ja pilved, ülejäänud on enamjaolt süsihappegaas ja metaan. Teiseks on süsihappegaasi hulga suurenemine ja kolmandaks globaalne soojenemine. Küsimus on selles, kui palju mõjutavad kliimat looduslikud emissioonid ja inimtekkelised heitgaasid.

Kasvuhooneefekt

 

Ookeanid vabastavad suurtes hulkades süsihappegaasi ja imendavad seda. Taimed tarbivad süsihappegaasi ja närtsides vabastavad seda atmosfääri. Vulkaanid maa pinnal ja vee all vabastavad pidevalt süsihappegaasi keskkonda. Kokkuvõtteks võib öelda, et inimtekkelised gaasid kasvuhooneefektis moodustavad 1% kõikidest gaasidest, mis tähendab, et nende likvideerimine ei muuda globaalseid temperatuure.

 

Kasvuhoonegaaside vähendamine kui äri

Teadlased lähtuvad teooriast, et inimtekkeline süsihappegaas kontrollib veetsüklit, soojendades maapinda ja tekitades veeauru. See aga tekitab küsimusi, sest kõiki ookeane ja mandrijääd hõlmav veetsükkel on tohutu, sisaldades endas mitu korda suuremaid loodusjõude kui süsihappegaasi tsüklis. Teiseks, veeauru mõõtmise tulemused atmosfääri kõrgemates kihtides ei näita rohkema veeauru olemasolu.

Kogu maailm läks liiga kiirelt kaasa NASA teadlase James Hanseni poolt Kongressile tehtud avaldusega 1988. aastal, mille organiseeris senaator Al Gore. Ta ütles, et on 99% kindel inimese põhjustatud kliimasoojenemises. Samal aastal moodustas ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC), kus kinnitati Hanseni teooriat. Samal ajal kahtlesid paljud teadlased nendes järeldustes, kuid meedia ei andnud nende seisukohtadele eriti ruumi.

Maa Tippkohtumisel Rio de Janeiros allkirjastati 1992. aastal 41 riigi ja Euroopa Majandusühenduse vahel leping, mis näeb ette kasvuhoonegaaside vähendamist. Ameerika Ühendriikides jagatakse iga aasta miljardeid dollareid ülikoolidele ja NASA-le uuringute läbiviimiseks ning satelliitide ehitamiseks, sest vastupidiste tulemuste avaldamisel jääksid nad rahast ilma. Nüüdseks näitavad sõltumatud uuringud, et kliimamuutust valitseb loodus ise ja kasvuhoonegaaside vähendamise programmist on saanud vaid äri, milles liiguvad kolossaalsed summad.

 

Kuula saadet siit.

Klimatismi veebilehekülg www.climatism.net

Fotod: video.foxbusiness.com, wallpressnicerespo.wallwp.com, ecy.wa.gov, static.ddmcdn.com

 

Toimetas Laur Raudsoo