Foto: Maksim Goncharenok/ pexels.com

Kaksteist farmaatsiaettevõtet tegelevad praegu koroonaviiruse vastase vaktsiini-mRNA (ingl.k. Messenger-RNA, eesti k. informatsiooni-RNA) väljatöötamisega. Et võimalikult kiiresti turule jõuda, on vaktsiini testimise faasi oluliselt lühendatud. Kas vaktsiin ka tõesti toimib, on veel küsimärgi all. Võimalik, et uus vaktsiin põhjustab vaktsiinikahjustusi, kirjutab Saksa väljaanne Naturstoff Medizin. Avaldame artikli täiskujul.

SISUKORD
Ülevaade
1. Kogu maailm ootab koroonaviiruse vastast vaktsiini. Salarelvaks peetav mRNA vaktsiin võib osutuda katastroofiliseks veaks.
2. mRNA vaktsiinis ei kasutata enam surmatud või nõrgestatud viiruse osi informatsiooni andmiseks, mis on vajalik antikehade loomiseks, vaid geneetilise koodiga spetsifikatsioone.
3. Vaatamata kõigile rõõmustavatele uudistele on mRNA vaktsiini (järel-) mõju keeruline hinnata, sest seda vaktsiini pole veel heaks kiidetud.
4. On viiteid, mis lootust uue vaktsiini suhtes kahandavad: ilmselt püsib sellega saavutatud immuunsus vaid lühikest aega.
5. mRNA vaktsiini viimine inimrakkudesse sisaldab endas ettearvamatut ohtu: geenide lisamine inimese genoomi, mille tagajärjed pole teada.

mRNA vaktsineerimine: me keegi ei tea, mis meid ees ootab

mRNA vaktsiini põhjustatud haigusi ei saa enam ravida, kuna nende tekitajad on kindlalt inimese genoomi kinnitunud.

Internetis levib tungiv palvekiri, mis hoiatab koroonaviiruse vastu välja töötatud mRNA vaktsiini eest. Nagu geneetiline manipulatsioon, põhjustaks ka mRNA vaktsiin inimese genoomis muudatusi, mille võimalikke tagajärgi tervisele pole piisavalt teada ja uuritud.

mRNA vaktsiini põhjustatud haigusi ei saa enam ravida, kuna nende tekitajad on kindlalt inimese genoomi kinnitunud. Ja selle kohta, milliseid teisi inimese geene mRNA vaktsiin aktiveerida või blokeerida võib, on vähe teada. Kas see on tõsi?

Kui anda vastus raadio Eriwan (Raadio Jerevan, fiktiivne raadiojaam) stiilis: “Põhimõtteliselt jah, aga see pole kaugeltki veel kõik.” See võib veelgi hullem olla. Aga mis tegelikult tulemas on, seda ei oska täna keegi öelda.

Vaktsiin toimib järgnevalt

Kui tavalised klassikalised vaktsiinid edastavad viirust nõrgestatud või surmatud kujul, et panna immuunsüsteemi tootma antikehi, siis mRNA vaktsiinid toimivad senisest erinevalt ja täiesti uuel põhimõttel. Antud vaktsiini puhul sisestatakse informatsiooni-RNA abil teave keharakkudesse. Need asetsevad geneetilise koodi kujul üheahelalisel ribonukleiinhappel.

Võrdluseks: inimese DNA pärilikud tunnused pärinevad kaheahelaliselt desoksüribonukleiinhappest. Mõlemal vormil on ühine see, et geneetilist informatsiooni saab lugeda rakust. Informatsiooni-RNA, mida kasutatakse koroonaviiruse vaktsiinis, sisaldab juhiseid tüüpilise valgu kohta, mida leidub viiruse kestas, kuid mis ei saa vaktsiini kujul nakatumist tekitada.

Seda valku toodetakse rakkudes vastavalt mRNA spetsifikatsioonidele ja see on immuunsüsteemile juhiseks, mida ta kasutab antikehade tootmiseks. Antikehad ründavad seejärel organismi kõiki struktuure, mis seda valku sisaldavad, s.o koroonaviirust. Niipalju siis teooriast, kui kunagi peaks välja tulema toimiv ja ohutu mRNA vaktsiin.

Kogu maailmas pole veel ühtegi mRNA vaktsiini heaks kiidetud, ehkki paljude aastate jooksul on erinevate haiguste, sealhulgas gripp, Zika viirusnakkus, Chikungunya viirushaigus, tsütomegaalia ja vähi vastu suunatud mRNA vaktsiini uuringuid läbi viidud. Farmaatsiaettevõtted tegelevad praegu kaheteistkümne erineva koroonaviiruse vastase vaktsiini väljatöötamisega ja esimesed vaktsiinid on juba katsefaasis.

Kui muidu võtab vaktsiinide väljatöötamine aastaid või isegi aastakümneid, et nende tõhusust ja ennekõike ohutust testida, siis seekord tuleb seda teha kiiresti. Ühest küljest selleks, et koroonaviiruse levikut võimalikult kiiresti piirata. Teisest küljest tähendab see farmaatsia ettevõttele tohutut finantsilist võitu, kui ta toob turule esimese koroonaviiruse vastase vaktsiini, seda võib isegi võrrelda kullaaugu leidmisega. Samas jääb oht, et inimeste ohutus seoses vaktsiiniga jääb tagaplaanile.