Kvantpõimumise lahtiharutamine – kord koos, universaalses reaalsuses alati koos

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

20. jaanuar 2024 kell 10:11



Foto: Pixabay / Uwe_Dahlke

Traditsiooniline lõhe teaduse ja metafüüsika vahel on läbimas dramaatilist metamorfoosi, kuna on avastatud kvantpõimumine osakeste vahel, mida varem peeti üksteisest rohkem kui kilomeetri kaugusel asuvateks. Selle põneva nähtuse lahtiseletamise võtab ette Julian Rose David Icke’i kodulehel.

 

Teadlaste läbiviidud katses, kui üks neist osakestest pöörleb ringi, pöörleb ka tema sõsarosake – kuigi see on kaugel – reageerides nii, nagu oleks nad kogu aeg koos toiminud.

Kvantpõimumine, põimitus ehk põimolek (inglise keeles quantum entanglement) on kvantfüüsikaline nähtus, mille korral ei ole võimalik süsteemi moodustavatel osakestel määrata üksikut kvantolekut, vaatamata, et osakesed ei viibi samas ruumis ja võivad olla väga suurtel kaugustel. (Wikipedia)

Sellise põimumise olemasolu on nii veenev kui ka arusaadav ning ma tahan proovida selgitada, miks.

Alustuseks tõdeme, et universum on „üks“, kõik elemendid on üksteisega ühenduses nähtamatute, energiliselt pulseerivate lainete kaudu.

Varem ühes massis olnud osakeste eraldamine on klassikalisel füüsilisel tasandil ainult “eraldamine”, kuid mitte kvanttasandil.

See, et nad ei ole enam üksteisega füüsiliselt ühenduses, ei tähenda, et nad on kvanttasandil eraldatud. Nad ei ole eraldatud, vaid jäävad ühtseks.

See ongi sees

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt