Foto: Pixabay / 8moments

Northumbria Ülikooli professor Valentina Zharkova ütleb, et CO2 asemel juhib kliimamuutusi Päike ja selle väheneva aktiivsuse tõttu liigume lähikümnenditel kliimasoojenemise asemel hoopis väikese jääaja poole ning jahenemine on tema sõnul juba alanud, kirjutab portaal Vabadused. Jagame osa artiklist.

“CO₂ ei ole mingi halb gaas,” ütleb Suurbritannias Newcastle’is asuva Northumbria Ülikooli professor Valentina Zharkova. Vastupidi, märgib ta – iga aianduskeskus kasutab seda oma kasvuhoonetes, et taimed oleks lopsakamad ja rohelust rohkem. “Meil on maailmas tegelikult CO₂ puudujääk ja seda on kolm-neli korda vähem, kui taimed tahaksid,” märgib ta ja lisab, et rohkem CO₂ tähendaks rohelisemat ja bioloogiliselt mitmekesisemat maailma. Tema sõnul ongi CO₂ osakaal atmosfääris läbi meie planeedi ajaloo olnud märksa kõrgematel tasemetel kui praegu.

Zharkova: CO₂ osakaalu suurenemine on hea uudis 

Viimase 140 miljoni aasta jooksul on CO₂ osakaal õhus pidevalt vähenenud ja alles nüüd vähehaaval kasvama hakanud. Praegu on selle osakaal umbes 420 miljondikku (parts per million e ppm) ehk 0,042%. 140 miljonit aastat tagasi oli see hinnanguliselt 2500 ppm (0.25%) ehk umbes kuus korda suurem. Kui CO₂ peaks aga langema alla 150 ppm-i (0,015%) – sinna lähedale ehk 182 ppm-ni (0,018%) langes see viimasel jääajal – tähendaks see juba taimestiku ja kogu muu elu väljasuremist.

Zharkova sõnul on seega praegu atmosfääris suurenev CO₂ osakaal meile pigem hea uudis. “Me ei pea CO₂-te eemaldama, sest meil oleks seda tegelikult rohkem vaja. See on taimedele toiduks, et nad meile hapnikku toodaksid. Need inimesed, kes räägivad, et CO₂ on halb, ei ole ilmselgelt ülikoolis või kus iganes mujal nad haridust omandasid, väga hästi õppinud. Ainult harimatud inimesed võivad sellist absurdset juttu ajada, et CO₂ tuleks õhust eemaldada,” ütleb Zharkova.

Kliimamuutuse loomulik mõjutaja – Päike

Zharkova on Ukrainast pärit astrofüüsik. Ta on lõpetanud Kiievi Rahvusõlikoolis matemaatika eriala ja omandanud doktorikraadi Kiievis Ukraina teaduste akadeemia observatooriumis. Erinevates Suurbritannia ülikoolides on ta töötanud ja teadustööd teinud 1992. aastast ning alates 2013. aastast olnud Northumbria Ülikooli matemaatika professor, õpetades seal peamisi matemaatika- ja füüsika õppekavade aineid.

Oma teadustöödes on ta keskendunud Päikese uurimisele ning kinnitab, et erinevalt CO₂-st on sellel suurel meile valgust ja soojust andval gaasikeral Maa kliimamuutustes väga suur roll. Koguni sedavõrd suur, et oma teadustöödele tuginedes väidab Zharkova, et oleme üldise soojenemise taustal Päikese aktiivsuse nõrgenemise tõttu järgnevaks 30-ks aastaks sisenenud hoopis külmemasse ajajärku ehk väikesesse jääaega.

Zharkova: temperatuur Maal langeb järgmise 30 aasta jooksul 1 kraadi võrra

Zharkova hindab varasemaid sellekohaseid teadustöid arvesse võttes, et keskmiselt – see tähendab piirkonniti loomulikult palju suuremaid muutusi – langeb temperatuur Maal järgmise 30 aasta jooksul 1 kraadi võrra, mitte ei tõuse, nagu ÜRO Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (Intergovernmental Panel on Climate Change – IPCC) meid hoiatab.

Ta selgitab, et sellised järsud muutused sõltuvad Päikese aktiivsusest. Kui Päikese aktiivsus on madalam, siis selle vähenev magnetväli põhjustab ka kiirgustiheduse vähenemist. Vähem kiirgust tähendab aga vähem sooja. Zharkova sõnul toimub selline muutus iga 350-400 aasta järel, kui Päikese suurte tsüklite (grand solar cycle, GSC) vahel on Päikese suure miinimumi (Grand Solar Minima, GSM) ehk madalama aktiivsuse perioodid. Ühte GSM-perioodi sisenesime me tema sõnul ka 2020. aastal ja see kestab aastani 2053, mil Päikese aktiivsus taastub.

Ka kliimasoojenemine on reaalsus

Kuid mõnekümne aasta pikkune külmaperiood on Zharkova sõnul lühike episood võrreldes praeguse pika soojenemise trendiga. Kui külmaperiood tuleneb sellest, et Päikese aktiivsus kahaneb, siis soojenemise põhjus on samuti Päikese ja maailmaruumiga seotud – Päike tuleb Maale lähemale. Ka selles ei ole midagi ootamatut, et planeetide ja Päikese asetus maailmaruumis suhtes meiega muutub. Ka seda on pikema ajaloo vältel korduvalt juhtunud. See toimub suurte planeetide gravitatsiooni mõjul ning Maale lähemale liikuv Päike tõstab siin ka õhutemperatuuri.

Zharkova sõnul kestab selline liikumine 2100-2300 aastat ja see on tuntud kui Hallstatt’i tsükkel. Praegune tsükkel jõuab oma lõppu umbes aastal 2600 ja ehkki sinna ajavahemikku jääb veel üks Päikese aktiivsuse madalperiood (2375-2415), mil on jälle külmem, toimub järgenva 500 aasta jooksul pidev soojenemine. Zharkova hindab oma arvutuste baasil temperatuuri tõusuks aastaks 2600 3.5 C.

Loe artiklit “Globaalse keemise asemel: professor Valentina Zharkova sõnul algab meil hoopis külmaperiood” tervikuna portaalist Vabadused.

Toimetas Sander Soomaa