Fotokollaaž: Facebook + Trifonov_Evgeniy,  Getty Images + The Guardian ekraanikuva + Canva.com

Demokraatlikud ühiskonnad peavad demokraatia olemuse tõttu taluma ka populismi ja selle elemente ning sarnaselt ei peaks taotlema jäägitut usaldust teadlaste vastu, leiab Wageningeni Ülikooli teaduskommunikatsiooni abiprofessor Niels Mede. Küll aga peaksid hoiduma erakonnad teadusteemade politiseerimisest.

Medet intervjueeris ERR-i teadusuudiste portaal Novaator.

Neli mõtet Niels Medelt:

• Refleksioon võiks olla teadlaselu loomulik osa. Teadlased peavad olema reflektiivsed oma rolli suhtes ühiskonnas ja näitama üles alandlikkust, tunnistades nii mineviku vigu kui ka seda, et avalikkusel on sageli õigustatud muresid. Lisaks on oluline olla avatud tagasisidele ja inimeste tunnetele, isegi kui see haiget teha võib.
• Inimesed ei usalda teadust reeglina mitte oma harimatuse või teadmiste puudujäägi tõttu. Põhjus on palju sügavamal: tegu on motiveeritud arutluskäiguga, kus inimesed kasutavad oma vaimset ressurssi teaduslike faktide ümberlükkamiseks, sest need ohustavad nende identiteeti, grupikuuluvust ja põhiväärtusi.
• Täielik usaldus kuulutab demokraatiale sünget tulevikku. Demokraatlikus riigis ei peaks taotlema täielikku usaldust, vaid vaja on põhjendatud ja tervislikku skeptilisust. Avalikele aruteludele võivad kasuks tulla isegi mõned populismi elemendid.
• Usalduskriisi juured ulatuvad teadusest kaugemale. Poliitikakujundajatel tuleks teadusteemasid depolitiseerida, vältides teaduspõhise poliitika esitlemist kui midagi, mille nad ainuisikuliselt leiutasid, sest see loob kunstlikult teadusvastase vastasleeri.

Loe täispikka intervjuud: ERR Novaator

Edastas Mariann Joonas