Amišite pere põgenes USA-st tütrele pealesunnitud keemiaravi eest

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

22. november 2013 kell 11:40



Flickr-Chemotherapy-Phil-and-Pam10-aastane amišite kogukonnast pärit tüdruk Sarah Hershberger elas Ohio osariigis USA-s. 2013. aasta septembris pidi tüdruk koos oma vanematega põgenema USA-st Saksamaale, et pääseda talle haigla ja kohtu poolt pealesunnitud eksperimentaalsest keemiaravist. Praeguseks on Sarah tänu looduslikule ravile vähist vaba, kuid pere ei julge koju naasta, sest kardab, et nad vahistatakse ning Sarah võetakse nende käest ära.

 

Saral diagnoositi 2013. aasta aprillis mitte-Hodgkini tüüpi agressiivne lümfoom ja alustati selle ravimist keemiaraviga. Kuid juunikuus, pärast viie nädala pikkust ravi, otsustas pere selle katkestada raskete kõrvalnähtude tõttu. Haigla ei olnud selle otsusega rahul ning otsustas pere vastu kohtusse minna, pannes alguse pikale ja keerulisele kohtusaagale.

 

Haigla andis pere kohtusse

Sarah vanemad väljendasid omalt poolt soovi Akroni lastehaiglaga (Akron Children’s Hospital, ACH) koostöös leida mingi turvalisem ja tõhusam viis ravi jätkamiseks, kuid ACH ekspertidest koosneva grupi seisukoht oli ühene: ravi toimub meie moodi või üldse mitte. Kui pere keeldus sellest hoolimata keemiaraviga jätkamast, siis pöördus haigla kohtu poole.

Kolmel korral mõistis kohus õiguse vanematele, öeldes, et puuduvad igasugused tõendusmaterjalid selle kohta, nagu ei suudaks vanemad lapse eest hoolitseda. Kuid haigla jätkas edasikaebamist ning neljandal kohtuistungil määras uus kohtunik Sarah’le riigipoolseks esindajaks Maria Schimeri, kellel oleks õigus tema eest meditsiinilisi otsuseid vastu võtta kuni 18. eluaastani. Maria Schimer on ACH lähedane äripartner, kes ei ole kunagi reaalselt Sarah’ga kohtunud.

Sarah vanemad võtsid vastu raske otsuse ning jättes oma ülejäänud viis last sugulaste hoolde, reisisid koos Sarah ja nende kõige noorema beebiga Saksamaale erikliinikusse, kus kasutatakse vähi ravis looduslikke biomeditsiinilisi ravimeetodeid. Kuid hoolimata sellest, et arstide väitel on laps paranenud, ei julge pere naasta koju oma pere juurde ja maheköögiviljafarmi, kuna kardavad raskeid tagajärgi, tagakiusamist ja seda, et Sarah neilt ära võetakse.

 

Palju küsitavaid asjaolusid

Loos on palju küsitavaid asjaolusid, millest avalikult ei räägita. Näiteks see, et perele ei mainitud haiglas kordagi, et lapse keemiaravi on osa eksperimentaalsest uurimusest, milles testitakse uute ravimite tõhusust. Pere kuulis sellest alles kohtuistungite käigus. Teise etapi keemiaravi jaoks ei võetud vanemate nõusolekut, vaid paluti 10-aastasel lapsel “kirjutada nimi joone peale“. Haigla ei arutanud vanematega eksperimentaalse keemiaravi kõrvalnähtusid, küll aga avaldasid konfidentsiaalset meditsiinilist infot meediale.

Olukorda ei aita parandada ka see, et vastavalt amišite religioossetele uskumustele ei ole neid võimalik filmida ega pildistada, seega meediakajastus on jäänud väga ühepoolseks – pere seisukohtasid ei ole kajastatud. Sealjuures peab pere vajalikuks rõhutada, et amišid ei ole moodsa meditsiini vastu. Käesoleval juhul olid vanemad esialgu veendunud, et keemiaravi on toimiv lahendus, kuid muutsid meelt pärast seda, kui lapse tervis hakkas järsult halvenema ning kodu külastanud meditsiiniõde mainis, et keemiaravi on eksperimentaalne, ohtlik ning selle üks kõrvalnähtudest on vähk.

 

Vähiravi äri

ACH kaotab sadu tuhandeid dollareid seetõttu, et Sarah ei osale 27 kuu pikkuses eksperimentaaluuringus ning ravilepingu peenikeses kirjas on märgitud, et kui patsiendid loobuvad uuringus osalemast, siis on nad vastutavad kogu raviarve eest. Esimese viie nädala eest esitati 130 000 dollari suurune arve. Võrdluseks: Sarah’ kolme nädala pikkune ravi Saksamaa kliinikus maksis 11 000 dollarit.

Vähiravi on äri, mis teenib aastas 150 miljardit dollarit. Pidevalt on käsil üle 10 000 kliinilise uuringu uute ravimite kohta, mis ei ole veel Toidu- ja Ravimiohutuse ameti (FDA) tunnustust saanud. Kuna suurema osa olemasolevate vähiravimite patendid on aegumas, siis on välja töötamisel 900 uut ravimit.

 

Kellel on õigus langetada otsuseid laste ravi kohta?

Sarah lugu sümboliseerib seda, kuidas aina jõulisemalt püütakse kehtestada suunda, et lapsed ei kuulu vanematele, vaid riigile. Ning kui korporatiivsed huvid lähevad vanemate huvidega vastuollu, siis tuleb kaitsta korporatsioone. See seab ohtu kõikide lapsevanemate õigused laste raviküsimusi otsustada ning põhjustab paljudes vanemates hirmu, mille tagajärjel nad ei soovi enam lapsi haiglasse viia.

ACH on nüüdseks avaldanud soovi taganeda Hershbergerite vastu esitatud kohtuasjast, pärast seda, kui kohtunik ütles, et perekond viibib välismaal ning ei kuulu enam tema haldusalasse. Pole ka üllatav, et haigla nüüd taganeda soovib, kuna alternatiivmeedia väljaanded üle terve maailma on selle loo suure kella külge pannud ning ka amišite kogukondades on see lugu väga laialdast vastukaja saanud. 12. novembril otsustas Ohio osariigi ülemkohus madalama astme kohtuotsuse tühistada ning samal ajal kirjutavad tuhanded inimesed üle maailma alla perekonda toetavale petitsioonile ning annetavad loodud fondi Sarah’s Health Freedom Fund.

Perekond on seni Euroopas ning peidab ennast. Sarah’ vanaisa on andnud telefoni teel intervjuu, milles kirjeldati ka looduslikku ravi, mille abil Sarah vähist vabanes. See hõlmas suuri doose C- ja B17-vitamiine, hapnikuravi, keha puhastamist toksiinidest ja raskemetallidest ning tänaseni on ta eridieedil, milles sööb ohtralt köögivilju ja toortoitu ning võtab spetsiaalseid looduslikke toidulisandeid. Sarah ning tema vanemate Andy ja Anna ainus soov on see, et nad saaksid rahus koju tulla ning et neid rohkem ei tülitataks.

 

Allikad: Journal of Natural Food and Health, Waking Times, Daily Mail

Foto: wakingtimes.com

 

Toimetas Katrin Suik