Aspartaami püütakse uue nime all “puhtalt lehelt“ turustama hakata

3. juuni 2013 kell 18:43



amino_sweet

Mida teeb ühe enim kasutatava sünteetilise suhkruasendaja tootja olukorras, kus inimeste teadlikkus selle toote ebatervislikkuse kohta on tõusuteel? Loomulikult muudab selle nime ja loob uue turunduskampaania, püüdes seda ainet “loodusliku“ magustaja pähe edasi müüa. Täpselt sellise strateegiaga on turule tulnud aspartaami tootja Ajinomoto, kes loodab avalikkust ära petta sellega, et on loonud uue versiooni aspartaamist, mis kannab nime AminoSweet.

 

Aspartaam toodi Euroopa toiduaineturule üle 25 aasta tagasi ning tänapäeval on see enamiku dieetjookide, suhkruvabade magustoitude ja närimiskummi tavapärane komponent üle terve maailma. Kuid olukord on muutumas, sest avalikkus on aina paremini haritud sünteetiliste magustajatega seotud terviseprobleemide osas. Viimane aspartaami turunduskampaania on meeleheitlik katse jutlustada inimestele aspartaami looduslikkusest ja ohutusest, seda hoolimata vastupidisest tõendusmaterjalist.

 

Aspartaami turvalisuses kaheldi algusest peale

Aspartaam on keemik James Schlatteri juhuslik avastus, kui ta 1965. aastal püüdis välja töötada uut maohaavandite ravimit firmale G.D. Searle & Company. Segades kokku kaks looduslikult esinevat aminohapet – asparthappe ja fenüülalaniini –, avastas ta, et uuel ainel on magus maitse. G.D. Searle & Company patenteeris aspartaami esmakordselt aastal 1970. Aastaid võitlesid nad selle nimel, et aine tunnustatud saaks, esitades iseenda läbi viidud ohutuse uuringuid, millest paljusid peetakse ebaadekvaatseks ja petlikuks. Hoolimata paljudest vastuargumentidest isegi oma firma heaks töötavatelt teadlastelt õnnestus ettevõttel aastal 1974 saada luba aspartaami kasutamiseks mõningates toodetes.

1976. aastal kirjutas Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiameti (FDA) komisjoni liige Alexander Schmidt senaator Ted Kennedyle kirja, milles avaldas muret „aspartaami turvalisuse osas esitatud materjali küsitava aususe kohta“. Ka FDA peanõunik Richard Merrill leidis, et ülemkohus peaks uurima G.D. Searle & Company valeandmete esitamist aspartaami turvalisuse kohta ning aine ohtlikkust tõendavate materjalide varjamist.

Hoolimata ulatuslikust tõendusmaterjalide hulgast, mis on aastate jooksul kogunenud ning näitab, et aspartaam on ohtlik toksiin, on aine püsinud rahvusvahelisel turul. Paar üksikut maad, mis on selle ära keelanud, on erandid. Mujal kasvab selle kasutus aina rohkemates toiduainetes, hoolimata sellest, et on olemas tõendusmaterjalid, mis näitavad, et aspartaam põhjustab muu hulgas neuroloogilisi kahjustusi, vähkkasvajaid ning endokriinsüsteemi häireid.

Aspartaami ajalugu on pikk, kuid on selge, et see kantserogeenne aine sai tunnustuse ebaseaduslikult võimsa korporatsiooni iseenda huve kaitsva surve mõjul. Enamik FDA tunnustuse saanud ravimeid ja toidulisandeid ei saa seda mitte selle tõttu, et nende turvalisus oleks teaduslikult tõestatud, vaid suurkorporatsioonide jõulise lobitöö tulemusel. Aspartaami nime muutmine võib mõningaid ära petta, aga loodetavasti näeb suurem osa inimesi sellest pettusest läbi.

 

 

Allikad: Natural News, FoodBev.com

Foto:  rathausartprojects.com

 

Toimetas Katrin Suik