Imikueas kogetud valu mõjutab tervet elu

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

3. november 2013 kell 9:38



babyEsimestel elukuudel kogetud valu muudab püsivalt närviühendusi ajus, mis reguleerivad stressi. Georgia riiklikus ülikoolis läbi viidud uurimuses leiti, et imikutel, kes vastsündinute intensiivravi osakonnas viibides pidid sageli kogema testide ja ravi tagajärjel valu, võib täiskasvanueas olla püsivalt muutunud reaktsioon ärevusele, stressile ja valule. Imikute protseduure viiakse sageli läbi ilma valuvaigistite, kuna nende õrnale organismile ei pruugi lisaravimid turvalised olla.

 

USA-s sünnib hinnanguliselt 12% lastest enneaegselt, Eestis on see number Tervise Arengu Instituudi statistika kohaselt läbi aastate keskmiselt 6%. Enneaegselt sündinud lapsed veedavad sageli kuu ja kauem neonatoloogia intensiivraviosakonnas, kus nad taluvad päevas sageli üle 10 valuliku protseduuri. Kuigi on hästi tõestatud, et valu ja stressiga seotud närviühendused on enneaegsetel lastel välja arenenud ja funktsionaalsed, ei kasutata sageli protseduuride puhul valuvaigisteid. Ning mitmed uuringud viitavad sellele, et esimestel elukuudel kogetud valul on nii otsene kui pikaajaline mõju reaktsioonile stressi ja ärevust põhjustavates situatsioonides.

Georgia ülikooli uuringus vaadeldi rotipoegade peal kas sünni päeval läbi viidud üks valulik protseduur mõjutab spetsiifilisi retseptoreid ajus, mis mõjutavad täiskasvanueas tundlikkust stressile ja ärevusele. Leiti, et valukogemus mõjutab aju närviühendusi ning seda, kuidas rotipojad reageerivad stressirohketele olukordadele. Nende retseptorite funktsiooni muutumist on seostatud ka meeleoluhäiretega hilisemas elus.

 

Valutundlikkuse häire on potentsiaalset eluohtlik

Selle uuringu tulemused peegeldavad seda, mida kliinilised kogemused on juba varasemalt näidanud. Lapsed, kes kogesid sünnijärgselt valu, on edaspidi vähem tundlikud valu ja stressi suhtes. Kuigi see võib esmapilgul näida kasulik, on tegelikult pikas plaanis väga vajalik võime adekvaatselt reageerida potentsiaalselt kahjulikule stiimulile. Valu on hoiatus, et midagi on valesti ning võime sellele adekvaatselt reageerida võib olla otsustav faktor elu ja surma vahel.

Uuringut juhtinud dr. Anne Murphy kommenteeris, et “Fakt, et vähem, kui 35% valusaid ja invasiivseid protseduure läbivad imikud saavad valu leevendavaid ravimeid, vajab uuesti läbi vaatamist selleks, et vähendada enneaegse sünniga kaasnevaid füüsilise ja vaimse tervise komplikatsioone.“

 

Esimeste elupäevade stress soodustab hilisemat stressisöömise harjumuse teket

Varasemalt avaldatud uuringud viitavad, et esimestel elupäevadel kogetud stress suurendab tõenäosust, et täiskasvanueas hakatakse stressi maandama söömist abil. “Stressisöömine“ on üks suuremaid ülekaalulisuse epideemia põhjuseid ning sageli mängib sellises käitumises suurt rolli hormonaalsüsteemi reaktsioon kroonilisele stressile. Taas laborirottide peal vaadeldud mudeli põhjal leiti, et esimestel elupäevadel kogetud stress suurendas täiskasvanueas hormonaalsüsteemi stressireaktsiooni, mille tagajärjel hakkasid rotid stressi maandama söömise abil.

Kaua aega arvati, et imikud on valu suhtes vähem tundlikud, kui vanemad lapsed ja täiskasvanud, kuna nende närviühendused ei ole veel piisavalt välja arenenud. On ilmselge, et see ei vasta tõele, ning sellealased uuringud näitavad, et enneaegselt sündinud laste hoolduses tuleks hoolikalt uurida võimalusi vähendada vajalike protseduuride valulikkust ning stressi.

 

Allikad: GSU News, TAI, Science Daily, SD 2

Foto: goodtoknow.co.uk

 

Toimetas Katrin Suik