Foto: Billion Photos + Canva.com

Paljud on kuulnud platseebo efektist – nähtusest, kus positiivsed ootused parandavad enesetunnet isegi siis, kui “teaduslik ravitoime” väidetavalt puudub. Tunduvalt vähem räägitakse aga selle tumedamast kaksikust: notseebo efektist. See on psühhofüsioloogiline nähtus, kus negatiivsed ootused, hirmud või uskumused põhjustavad päriselt halvenenud enesetunnet, tugevamaid sümptomeid või kõrvaltoimeid, isegi kui objektiivset põhjust ei ole.

Üks maailma tuntumaid notseebo uurijaid, neuroteadlane Luana Colloca, on öelnud, et meie aju on “ennustusmasin“, mis reageerib mitte ainult sellele, mis juhtub, vaid sellele, mida me arvame, et juhtub.

Kui usume, et miski on ohtlik, aktiveerib aju valukeskused, stressisüsteemi ja sümpaatilise närvisüsteemi ning tulemuseks on päriselt tuntavad sümptomid.

Igapäevased näited notseebo efektist: 

• Kontorikaaslaste “haigestumised” pärast uudist, et “viirus levib”, kuigi keegi pole “nakatunud”.
• Peavalu pärast seda, kui keegi mainib, et lamp või wifi kiirgab.
• Kõrvaltoimed pärast ravimilehe lugemist, kui kõik sümptomid olid üksikasjalikult ette loetletud.
• Valu suurenemine, kui arst ütleb, et protseduur võib olla “väga ebameeldiv“.