Uuringud näitavad, et koroonavaktsiin võib aktiveerida vöötohatise

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

10. jaanuar 2023 kell 12:34



Foto: Pixabay / qimono

Hiljutine juhtumiuuring kinnitab, et COVID-süstil on seos vöötohatisega: vaktsiini põhjustatud immuunsüsteemi nõrgenemine võib esile kutsuda vöötohatise püsiva taastumise. Teises uuringus kirjeldatakse üksikasjalikult kuue autoimmuunsete põletikuliste reumaatiliste haigustega patsiendi juhtumeid, kellel tekkis vöötohatis vahetult pärast Pfizeri vaktsiini manustamist.

 

Vastavate uuringute põhjal jõuti järeldusele, et COVID-i vaktsiinisüst suurendab vöötohatise taasaktiveerumise riski, kui inimesel on seda varem olnud või kui esineb teadaolevaid riskifaktoreid, sest COVID-süstid pärsivad kaasasündinud immuunsüsteemi, inhibeerides 1. tüüpi interferooni, mis hoiab kontrolli all ka latentseid patogeene.

Ajakirjas Journal of Ctaneous Immunology and Allergy avaldatud hiljutise juhtumiuuringu kohaselt seostati püsivat süstijärgset vöötohatist ehk herpes zoster’it, mis on tuulerõugete viiruse põhjustatud infektsioon, COVID ogavalgu esinemisega kahjustatud nahas.

 

COVID-süst kahjustab immuunfunktsiooni

Uuringus kirjeldatakse, kuidas COVID-süstid pärsivad teie kaasasündinud immuunsüsteemi, inhibeerides 1. tüüpi interferooni rada, mis on esimese etapi vastus kõigile patogeennakkustele.

Kui patogeen tungib rakku, vabastab see 1. tüüpi alfa- ja beeta-interferooni. Mõlemad molekulid toimivad signaalmolekulidena, mis annavad rakule teada, et see on nakatunud. See omakorda käivitab immuunvastuse patogeennakkuse varajases staadiumis.

1. tüüpi interferoon hoiab kontrolli all ka varjatud patogeene, nii et kui inimese interferoonirada on alla surutud, võivad tekkida varjatud patogeenid. Ameerika Ühendriikide Vaccine Adverse Event Reporting System (Vaktsiini Kõrvalnähtudest Teatamise Süsteem, VAERS) andmebaasist selgub, et paljud vaktsineeritud inimesed teatavad sellistest nakkustest. Ka Euroopa Liidu reguleerivad asutused hoiatavad, et korduvad COVID-süstid võivad nõrgendada üldist immuunsust.

 Mis puudutab mehhanisme, siis pakkusid teadlased järgmist: [8]

 2021. aasta novembris avaldatud süstemaatilises ülevaates jõuti samuti järeldusele, et COVIDi süst suurendab vöötohatise taasaktiveerumise riski, kui inimesel on seda varem esinenud või kui tal on teadaolevad riskitegurid. Selle uuringu põhjal teatati 54 juhtumist, milles osales 27 meest ja 27 naist, ja need kaasati ülevaatesse. Nagu autorid märkisid: [10]

 „Oli juhtumeid, kus vöötohatise riskifaktorid olid teada, sealhulgas vanus üle 50 aasta (n = 36), immunoloogilised häired (n = 10), kroonilised haigused (n = 25), ainevahetushäired (n = 13), pahaloomulised kasvajad (n = 4) ja psühhiaatriline häire (n = 2). 

Keskmine (SD) periood vöötohatise tekke ja COVID-19 vastu vaktsineerimise vahel oli 7,64 (6,92) päeva. Enamik juhtumeid oli pärit kõrge ja/või keskmise sissetulekuga riikidest. 86,27% HZ juhtudest teatati mRNA vaktsiini tõttu. 36 patsiendil 36/45 (80%) tekkis pärast COVID-19 vaktsiini algannust mRNA vaktsiini saanud patsientide seas vöötohatis. 

Me ei suutnud luua kindlat seost, kuid COVID-19 vaktsiini ja vöötohatise vahel võib olla korrelatsioon. Laiaulatuslikud uuringud võivad aidata mõista põhjuse-tagajärje seost.”

 

Vöötohatise aruanded VAERS-is

VAERS-is teatati 16. detsembril 2022 15 225 vöötohatisest pärast COVIDi süsti. Enamik juhtumeid (mille puhul on märgitud vanus) on esinenud noorematel inimestel vanuses 25–51 aastat, 12–25-aastastel on on teavitatud 170 haigusjuhtumist.

Steve Kirschi, COVID-19 Varajase Ravi Sihtasutuse (“COVID-19 Early Treatment Fund”) tegevdirektori hinnangul saab VAERSi andmeid kasutada põhjusliku seose määramiseks.

Varajase hoiatussüsteemina on VAERS loodud minimaalselt võimaliku põhjusliku seose märkimiseks. Otsides korduvaid kõrvaltoimete mustreid, saab selle järgi tuvastada potentsiaalselt problemaatilise vaktsiini.

Seega, dr Joseph Mercola paneb südamele, et kui inimesel on varem olnud latentne infektsioon, siis võib Covid-süst võib põhjustada selle ägenemist.

Samuti on teada, et nõrgenenud immuunsüsteem muudab inimese vastuvõtlikumaks mitte ainult COVID-19-le, vaid ka paljudele teistele viirus- ja bakteriaalsetele infektsioonidele ning kroonilistele haigustel, nagu näiteks vähk.

 

Toimetas Revo Jaansoo

 

Allikas: articles.mercola.com



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt