Fotod: erakogu

Šamanismi väärtuste järgi elav Tõnu Talimaa jaoks on šamanism elamise viis loodusega ja looduses toimuvate eluprotsessidega koos, sünkroonis. Šamaani tegutsemine ning kogu tajumine lähtub looduslikust eluseadusest ja elueetikast.

Šamanismiga saab sel suvel lähemalt tutvust teha 17.-18. juulil toimuval šamaanifestivalil “Šamaanipäevad 2020” Arhailiste Traditsioonide Keskuses.

Kõigi kihtide all peitub igas inimeses šamaan

Tõnu Talimaa sõnul on šamaanid klassikalises arusaamises, kui nad teevad šamaanitööd, eluväe vahendajad. Näiteks on tervendajad, toovad nn vaimuilmast informatsiooni, vastavad küsimustele, “loevad infot” või loovad reaalsuslõimesse uusi olukordi või nende eeltingimusi. Teatud mõttes on iga šamaan erinev, kelle eluvägi (vaimumaailm) on erineval viisil ja erinevasse teenistusse kutsunud. Ta on ka märganud täiesti tavalisi inimesi, kes ise endale ei teadvustagi, et elavad kui šamaanid. Seda on kuulates ja vaadates kaugele näha. “Kui vaim ta teenistusse kutsuks šamaanina, šamaanitööd tegema, siis temast saaks väga hea tegija,” on ta märganud.

Kuskil tuumas ja sügaval on Tõnu sõnul iga inimene šamaan. “See on nagu sibula tuum, mis on varjutatud erineva hulga kontseptsioonide, teadmiste ja kujutluste, eelarvamuste kihistuste alla,” selgitab ta piltlikult.

Šamanism on üldine ellusuhtumine

Kokku võtta, mis on šamanism, on üsna keeruline, selle kohta on väga erinevaid definitsioone.“Minu jaoks on šamanism elamise viis loodusega ja looduses toimuvate eluprotsessidega koos, sünkroonis,” selgitab ta. “Kõik see tajumine – see, kuidas ma mõtlen, millest ma mõtlen ja milliseid otsuseid ma teen, kuidas tegutsen, mida loon, see lähtub kõik sellest naturaalsest, looduslikust eluseadusest ja elueetikast.”

Šamaan on Tõnu sõnul kutsumus – üks selliseid kogukonna rolle, millel olid väga konkreetsed ülesanded ja eesmärgid. Ta oli üheaegselt nii arst, pealik kui ka teadja, šamaanirolli täitsid sageli kogukonnapealikud. “Šamaanitööd tegi šamaan, inimesed kogukonnas aga elasid šamanistlike väärtuste järgi. Muud moodi see ei saanudki olla,” selgitab Tõnu. “Mina šamanismi all mõtlen sellist üldist ellusuhtumist ja maailmavaatelist kontseptsiooni.”

Enne šamaani juurde minekut tasuks veenduda, millised väärtused šamaanil on ja mida ta vahendab.

Tihtipeale pöördutakse šamaanide poole oma muredega, kusjuures tõsiselt šamaanitööga tegeleva inimene oskab iga valdkonnaga aidata, sest oskab vaadata sinna, kus on vastused kõikidele küsimustele, kus on lahendused kõikidele protsessidele.

Küll aga ei soovita Tõnu minna šamaani juurde mõne tuttava soovituse järgi lihtsalt usalduse pealt. “Ikkagi tasuks vaadata vähemalt internetist ja kuulata, kuidas inimene räägib, mida ta räägib, kuidas see sünkroniseerub sinuga,” soovitab ta. “Püüda vaadata-kuulatada seda, et millised on need väärtused, mida ta kannab, sest see, kuidas me räägime, selle kaudu peegeldub tegelikult kõik see, mis me oleme.”

Tõnu sõnul on see väga lihtne – kui inimene on vait nii kui kivi, siis on teda väga raske näha, aga niipea kui suu lahti teeb, on võimalik lugeda nagu raamatut. “Piisab sellest, kui keegi loengut peab näiteks, kuulata teda ja vaadata natukene avaramalt, mitte ainult sõnu, vaid ka seda, mis on sõnade taga, kuidas keha liigub, millised emotsioonid on, terviklikumalt ja siis kuulatada iseennast, kas see kõnetab või ei kõneta,” räägib ta.

Loodusest on palju õppida puhtust ja siirust

“Kui vaadata taimede- ja loomademaailma, on sealt hästi palju õppida puhtust, siirust, vahetust ja seda, mida tähendab loojaga või loomisprotsessiga või elu kõige sügavama olemusega kontaktis olemist, kus ei ole seda kujutluslikku kõverust sees, see on kõige puhtam eluvoolamise vorm siin maa peal, millega me saame kokku puutuda,” räägib Tõnu loodusest.

Igal taimel on mingi sõnum maailmale. “Sellel põhinebki see, et tamm on nagu isataim ja selline sõdalasetaim, pärn on emataim, emalikkuse ja naiselikkuse taim, ja nii edasi,” selgitab Tõnu. Sellised teadmised on kõik tulnud sellisest vaatamisest, sellisest rääkimisest iseenda sees taimega.

See on hingega vaatamine ning Tõnu sõnul kõik lapsed oskavad seda. “Ma olen 100 protsenti kindel, et selle ajani, kui lapsed veel ei räägi, siis nad muudmoodi ei oskagi tajuda,” räägib ta. “Niipea kui hakkab sõnaline kirjeldamine, nimetamine, küsimine, siis hakkab toimuma selles tajumises ümber programmeerumine mõistuslikkuseks ehk vormile ja hakkab see sisuline hoomamine tasapisi ähmastuma.”

Tänapäevane koolisüsteem on teadmiste ja faktipõhine ning analüütiline, see aga varjutab tunnetuslikku mõtlemist. “Õnneks on teistsuguseid süsteeme ka, mis püüavad õpetada tasakaalustatult, et mõistus ja süda teeksid koostööd. Sellisest õpetamisest sünnib väga ilus tulemus. Kui 20. eluaastaks inimene oskab oma mõistust, südant ja keha elus toimimisel kui instrumente, tasakaalustatult ja efektiivselt kasutada – see on väga ilus.”

Šamaanifestivalil saab vaadata sügavamalt enda sisse

Šamaanifestivalile on oodatud inimesed, kes tunnevad huvi paremini ja sügavamalt ennast tundma õppida, ennast ja oma sisemaailma, välist maailma, loodust. Uurida, millised teed, meetodid ja praktikaid on šamanismis selleks, et oma sisemise ja välimise ruumi eest hoolitseda – nende ruumide elususe, puhtuse, tasakaalustatuse eest ja milliseid instrumente šamanism nendeks tegevusteks pakub. “Selline elususe, terviklikkuse, tasakaalustatuse, avatuse, eluhuvi, põnevuse ja tänuga suhtumise, avastamise, kogemisepidu on see festival, kus on töötoad loengud. Saab mõnusas olemises šamanistlikke ruumiavarusi kogeda, suhelda loodusrahvaga, kes meil seal elavad,” tutvustab Tõnu festivali.

Kogu info šamaanifestivali kohta leiab kodulehelt: www.shamandays.eu

Fotod: erakogu

Toimetas GoodNews