Veebiseminar “Parem mina” – Alar Ojastu: Kuidas elu elamine käib?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

20. september 2019 kell 15:11



Äripäeva küsitluse tulemusena 2018. aasta parima koolitaja tiitliga pärjatud Alar Ojastu on ligi 17 aastat oma elust pühendunud enesearengule ja vastuste otsimisele (muuhulgas küsimusele “Kuidas elu elamine käib?”) ja oma uurimistöö tulemusi jaganud koolitustel 10 000 inimesega 300 organisatsioonist. 18. septembril toimunud Edu Akadeemia veebiseminaril rääkis igal aastal sadu raamatuid ja teadusuuringuid läbi töötav Ojastu oma uusimatest avastustest.

 

Webinari saad vaadata/kuulata SIIT.

Jagame teiega meeldejäävamaid palasid Alar Ojastu veebiseminarilt.

Me viibime enamasti kolmes põhilised seisundis:

  • Esiteks “Võitle ja põgene” režiim (mis loomadel käivitub ainult ohuolukorras ja kui oht möödas, muutub loom tagasi rahulikuks), mis on seotud kehas adneraliini ja kortisooli (nn stressihormooni) tootmisega. Pidevas enesealalhoiu tundes olemine võib viia ka erinevate terviseprobleemideni või koguni elujõu, vitaalsuse kadumiseni.
  • Teiseks tegutsemise ja saavutamise režiim. Sellega on seotud hormoon nimega topamiin ja inimene januneb põhimõtteliselt koguaeg mingi tegevuse järele – on vaja midagi kogu aeg ära teha. See tähendab aga samuti pidevat pinges ja tegevuses olemist, mis samuti võib päädida tervisemuredega.
  • Kolmandaks on rahuseisundis olemine, kus keha rahuneb päriselt maha. Siin mängib rolli oksütotsiin ehk nn armastusehormoon. See on see seisund, kus intuitsioon hakkab toimima ja mis on ka seisund, kus inimene kõige paremini funktsioneerib ja siis tulevad ka parimad ideed ning arusaamine, mida elult tegelikult soovid. Alar soovitab otsida asju, mis viivad sind rahuseisundisse. Näiteks teleka vaatamine ei ole rahuseisund, sest seal on jälle põnevus ja oled teises, nn topamiini seisundis – seega see ei ole enne magamaminemist üldse kõige parem seisund, sest see ei valmista sind ette puhkamiseks.

On oluline, et nende seisundite osas toimiks järgnev süsteem: esimene punkt tuleks saada elus minimaalseks ja teised kaks saada omavahel tasakaalu.

Paljudel meist on lapsepõlvest kaasas tunne, et puhkeseisund võrdub laiskusega, ehk pead kogu aeg kas õppima, tuba koristama või midagi muud tegema. Või kui laps pärineb kodust, kus esineb perevägivalda, siis on ta ka täiskasvanuna enamasti “võitle ja põgene” seisundis. Ehk siis kui vanemad ei õpi ise enda närvisüsteemi rahustama, siis nad annavad selle paratamatult lastele edasi.

Ülioluline on lapsepõlve kodu rahulik taust, sest muidu laps ei oska end ise rahustada – me õpime seda ju oma vanematelt ja vanavanematelt. Ja kui me seda ei oska, siis esimesest režiimist pääsemiseks need inimesed hüppavad kolmanda režiimi asemel teise režiimi, kus tulevad igasugu sõltuvused näiteks, sest on pidev vajadus olla tegevuses.

Näiteks USA-s läbi viidud ACE (Adverse Childhood Experience) uuringu kohaselt ei ole rasvumise taga mitte niivõrd geneetika, kui just lapsepõlve traumadega seotud ülesöömine. Selle uuringu 10 küsimusele (kuula veebiseminarist) vastates saad ka ise teada, kuidas mõjutab lapsepõlv sinu elu ja hakkamasaamist.

Ojastu räägib muuhulgas ka, et kanep, ayahuasca, seened jt enesearenguks kasutatavad psühhedeelikumid aitavad eelkõige neid, kelle ACE punktiskoor on ainult 0-2 (maksimum ehk kõige probleemsema lapsepõlve puhul on see on 10).

Mida sa elust tegelikult tahad? Kui vastad sellele küsimusele pingeseisundis olles, siis võivad seal taga olla hoopis ühiskonna ootustest või kellegi teise unistustest pärit soovid. Sinu tõelised unistused avalduvad aga rahuseisundis, inspiratsioon käivitub näiteks metsas jalutades.

Korraga tuleb töötada nii keha, meele kui emotsioonidega ja liikuda rahulikus tempos. Elutempot võiks õppida väga drastiliselt aeglustama, müra taustalt ära võtta (nt mitte uudiseid lugeda), mitte ülearu sotsialiseeruda. (Eneseabi) raamatute lugemine ei ole iseendaga töötamine vaid info kogumine selle jaoks. Alar õpetab seminari käigus ka, kuidas elu lihtsate nippidega aeglustada.

Kuidas leida oma tugevusi, oma kutsumust? Me saame õppida teadmisi, aga me ei saa õppida isikuomadusi. Iga sinu nõrkus on tegelikult sinu tugevus, kui seda õigesti rakendada. Ehk siis sa pead arendama seda, milles sa oled juba hea (näiteks laps peaks arendama neid aineid, milles ta on hea, mitte kulutama kõige enam aega nendele ainetele, milles on kahed ja kolmed). Tuleb tegeleda oma viiega, et saada see piltlikult öeldes kaheksaks.

Sa pead mõistusega aru saama, millega sa tegeled ja tegeleda tahad, muidu lihtsalt lahmid. Anna endale aega asjade läbi mõtlemiseks! Ja ära unusta: ole iseendaga kannatlik/õrn!

 

Kuula/ vaata kogu veebiseminari siit: Alar Ojastu webinar / teistele tasuta “Parem Mina” webinaridele saad registreeruda siit (Alar Tamming, Epp Kärsin, Peep Vain, Markus Villig ja Jesper Parve)

Vaata ka: Alar Ojastu raamat “Ratsionaalne emotsionaalsus” (Pilgrim, 2019)

Foto: Felix Laasme

 

Toimetas Mariann Joonas