Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Loomatööstuse julmade tavade filmimist püütakse takistada seaduse abil

25. veebruar 2016 kell 12:33



pig-breeder-investigationLoomafarmide pidajad usuvad, et mida vähem inimesed teavad sellest, mis kinniste uste taga sünnib, seda parem tööstusele. Sest nagu teada, saab loomadele nendes tööstustes sageli osaks kujuteldamatult palju väärkohtlemist ja kuritarvitamist. Selle kuritarvitamise avalikuks tulek on aga avalike suhete skandaal, mida on raske vaigistada. Nüüd on näiteks USA tööstusteomanikud võtnud uue suuna – vilepuhujate vaigistamiseks kasutatakse seadusloomet.

 

Loomade väärkohtlemise videoid on viimaste aastate jooksul tänu aktivistidele avalikkuse ette jõudnud hulganisti. Lehmi, kes on liiga haiged, et kõndida, veetakse kaelapidi üle tsementpõrandate ja hobuste jalgu põletatakse kemikaalidega. Sigu pussitatakse ja pekstakse kahekäevasaratega, kanu loobitakse vastu seinu ja trambitakse surnuks. See on tööstustele kaasa toonud nii lihtsalt ebameeldivat meediakära, kui reaalseid kaotuseid kasumi ja klientide näol.

Peaaegu alati tuleb see väärkohtlemine päevavalgele tänu julgetele töölistele, või nendele, kes esinevad töölistena ning filmivad salaja videoid, mida avalikkusele näidata. Tööstused võiks tervitada selliseid uurimisi kui viisi, avalikustada kõige halvemaid farmioperaatoreid. Selle asemel on aga USA loomatööstuse lobitöötajad võtnud vastupidise seisukoha, surudes läbi niinimetatud “ag-gag“ seaduseid, mis keelustavad salaja filmimise loomafarmides ja tapamajades. Samalaadsed seaduseelnõud on mitmetes osariikides varasemalt läbi kukkunud, kuid kaheksas osariigis on need siiski juba kehtestatud. Mõningates osariikides on tegemist tsiviilasjaga, teistes riskivad töölised või aktivistid lausa kriminaalsüüdistusega. Mitte kuskil pole aga mindud nii kaugele, kui Põhja-Carolina osariigis, kus 1. jaanuarist kehtima hakanud seaduse eesmärk on efektiivselt vaigistada mitte ainult põllumajanduse vilepuhujad, vaid kõikide töökeskkondade kohta raporteerimise. Sinna hulka kuuluvad muuhulgas vanadekodud, päevakeskused ja veteranide jaoks loodud keskused.

 

Süüdistus avaliku maine kahjustamises

Igaüks, kes seaduse vastu eksib – näiteks salaja loomade või vanuritest patsientide väärkohtlemist filmides ning seda materjali meedia või mõne toetusgrupiga jagades – võib saada äriomanikelt kohtukutse, süüdistustega avaliku maine kahjustamises. Karistuseks võib sellise teo eest saada 5000 dollarit trahvi iga päeva eest, mil see inimene kogus informatsiooni või salvestas ilma loata.

Algselt oli see seadus suunatus ainuüksi loomafarmide paljastuste vastu, kui peale kahel korral läbi kukkumist tänu loomakaitseaktivistide vastupanule, õnnestus seaduseloojatel läbi suruda versioon, mis laienes võrdselt kõigile valdkondadele. Osariigi kuberner Pat McCrory, kes väljendas muret, et see seadus teeb keeruliseks töötajatel teada anda illegaalsest tegevusest töökohal, pani seaduseelnõu veto alla, kuid see lükati osariigi peaassamblee poolt eelmise aasta juunis ümber.

Seadus teeb erandi neile, kes annavad väärkohtlemisest teada otse oma ülemustele või osariigi seaduslikele esindajatele, kuid selle seaduse peamine kavatsetud eesmärk on lõpetada informatsiooni jõudmine avalikkuse ette. Nagu üks seaduseelnõu toetajatest kommenteeris, on kogu selle asja mõte peatada inimesi, kes läheks “joostes meediakanalitesse“.

 

Piirab sõna- ja pressivabadust

Loomakaitsjate, tarbijakaitse ja heade valitsustavade eest seisvate gruppide koalitsioon selgitas jaanuaris föderaalkohtule avaldust tehes, et see seadus on väga selgelt USA põhiseaduslike õiguste, nagu sõnavabaduse ja pressivabaduse rikkumine. Neil on oma seisukoha kindlustamiseks ette näidata ka pretsedent eelmise aasta augustis langetatud kohtuotsuse näol, mis võttis maha Idaho osariigis kehtestatud samalaadse seaduse, viidates sõnavabadusele. Aktivistid, kes esinevad töölistena, et saada ligipääs loomafarmidesse kohtuniku sõnul hoopis “edendavad põhiseaduse esimese paranduse (sõnavabaduse) väärtuseid tuues avalikkuse ette väärtegusid ning soodustades avalikkuse jaoks olulistes küsimustes dialoogi.“

Loomafarmides tehtud paljastustele järgnev avalikkuse pahameel on viinud olulistele muutustele seadusandluses, nagu näiteks California osariigis 2008. aastal algatatud initsiatiiv, mis keelustas mõningad kõige hullemad praktikad loomafarmides. Loomade õiguste eest võitlejad tunnistavad aga, et mõningates osariikides kehtestatud seadusandlus teeb loomafarmides toimuva väärkohtlemise paljastamise peaaegu võimatuks ning mõningates piirkondades ongi juba sellist tegevust piiratud.

Ka Eestis on loomatööstuses toimuv praegu suure tähelepanu all. Loodame, et meie vilepuhujatele jäävad nende demokraatlikud õigused alles.

 

Allikad: New York Times, NYT 2

Foto: peta.org

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.