X

10 eurot =

Antibiootikumid lihatööstuses ohustavad inimeste tervist

26. august 2016 kell 12:01



VorlageLihatootjad on loomatoidusse regulaarselt antibiootikume lisanud juba aastaid. Kui antibiootikumidele resistentsed bakterid hakkasid enam levima, toodi selle põhjuseks peamiselt antibiootikumide liigne tarbimine inimeste ravis, mis kahtlemata on üheks põhjuseks. Kuid viimastel aastatel räägitakse aina enam ka sellest, et antibiootikumidele resistentsete bakterite tekke oluliseks põhjuseks on hoopis loomakasvatuses kasutatavad antibiootikumid. Selle tava keelustamine aga tooks lihatootjatele kahju ning seetõttu rõhuvad tootjad ideele, nagu poleks teaduslik tõendusmaterjal sellel teemal piisavalt tõhus, et õigustada üldist keelustamist.

 

Lihaveiste ja sigade kasvatamisel lisatakse toidusse igapäevaselt väikeses koguses antibiootikume sellest ajast, kui avastati, et sel moel võtavad loomad kaalus juurde kuni 3% enam. Tööstuses, kus looma kaal tähendab raha, on see väga suur võit. Ainuüksi USA-s kulub igal aastal loomakasvatuses 6–8 miljonit kilogrammi antibiootikume muul kui ravieesmärgil. Sellele lisanduvad loomade raviks ja haiguste ennetuseks kasutatavad antibiootikumid. 2001. aastal USDA avaldatud raporti põhjal vähendaks antibiootikumide keelustamine sööda efektiivsust ja tõstaks selle hinda, vähendaks toodangut ja suurendaks liha hindu tarbijale. Ainuüksi seakasvatajad saaksid ravimi keelustamise korral majanduslikku kahju hinnanguliselt 45,5 miljoni dollari ulatuses.

 

Oht inimese tervisele

Enim vastuolusid tekitab see, kui loomatoidus kasutatakse samu antibiootikume, mis inimeste ravis kasutusel on. Nende loomade soolestikubakterid muutuvad asjakohase ravimi suhtes resistentseks ning mikrobioloogide sõnul on see otsene oht inimese tervisele: kui inimene tarbib sellise looma liha, mis ei ole piisavalt tõhusalt läbi küpsetatud, siis võib ta nakatuda bakteriga, mis ei allu antibiootikumiravile. 2001. aastal ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uuringu põhjal sisaldas 20% supermarketites müüdavast lihast salmonella bakterit ning avastatud juhtudest omakorda 84% olid vähemalt ühte tüüpi antibiootikumidele resistentsed. Resistentsete bakterite tõttu haigestunud inimeste raviks peavad arstid kasutusele võtma aina uusi ja kangemaid antibiootikume, mille kõrvalnähud on sageli teadmata.

Linnukasvatuses kasutatakse antibiootikume rutiinselt selleks, et ülitiheda asustusega linnufarmides takistada E. coli bakteri levikut. Linnufarmide elutingimused on bakterite levikuks ja muundumiseks ideaalsed – hämarus, niiskus ja kuhjuvad väljaheited. Ravimit lisatakse tavaliselt lindude joogivette. Selleks kasutatakse fluorokinoloonide gruppi kuuluvaid antibiootikume, mis on inimeste ravis laialdaselt kasutusel juba aastast 1986. Kuni 1995. aastani leiti selle grupi vastu resistentseid baktereid väga harva. Peale seda, kui FDA lubas selle ravimi kasutamise linnufarmides, diagnoositi näiteks 1999. aastal üle 11 000 nakkusjuhu fluorokinoloonide vastu resistentsete bakteritega. Kui FDA soovitas ravimi kasutamise linnukasvatuses lõpetada, jätkas ravimitootja Bayer siiski selle müüki, väites, et antibiootikumide laialdase kasutamise ohtlikkus ei ole piisavalt hästi tõestatud. Mis siis korporatsiooni jaoks on piisav tõestus, see jääb ebaselgeks.

Loomatööstused koostöös farmaatsiakompaniidega püüavad pidevalt ümber lükata ja vähendada rutiinse antibiootikumide kasutuse rolli antibiootikumidele resistentsete bakterite tekkel. Mikrobioloog Lance B. Price kinnitab 2015. aastal ilmunud artiklis väljaandele Huffington Post, et bakterid liiguvad vabalt ühest keskkonnast teise ning et teadustööd on kinnitanud antibiootikumresistentsete bakterite levikut loomadelt inimestele juba alates 1960. aastatest. Igal aastal sureb Ameerika Ühendriikides 23 000 inimest antibiootikumidele resistentsete patogeenide tõttu. Nende hulgas üks kurikuulsamaid on MRSA – metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus.

Aastal 1970 arvasime, et inimesed on saavutanud kontrolli nakkushaiguste üle. Tänapäeval liigub aga meditsiin selles osas kiiresti tagasi 20. sajandi algusesse – suures osas selle tõttu, et loomakasvatus ja farmaatsiakompaniid jätkavad vastutustundetult antibiootikumide ülekasutamist.

 

Mida teha?

Probleemi lahendus on lihtsam, kui võiks arvata. Loomakasvatuses liigse antibiootikumide kasutamise lõpetamine aitab kiiresti vähendada resistentsete bakterite levikut. Pennsylvania osariigi ülikooli teadlased mitme teise ülikooli kolleegidega koostöös leidsid, et mahetootmisele üle läinud farmides vähenes resistentsete bakterite hulk väga kiiresti. Kui bakterid peavad vastu pidama pideva madala ravimikontsentratsiooni tingimustes, siis on nende resistentseks muutumine lihtne evolutsioon. Kui aga ravim eemaldada, siis puudub bakteritel vajadus selle mutatsiooni tekkeks.

Muutus tööstuses ei saa toimuda iseenesest – tarbijad peavad “hääletama oma rahakotiga“, andes tööstustele sõnumi, et senine vastutustundetu käitumine ei ole aktsepteeritav. Loomulikult on mahedalt toodetud liha kallim, kuid ka selle puhul on lahendus iseenesestmõistetavalt lihtne: tuleb vähem liha tarbida. Täiskasvanud inimene ei vaja oma menüüs igapäevaselt liha. Kui vaid taimsele toitumisele üleminek tundub vastuvõetamatu, siis vähendades liha ja lihatoodete tarbimist korrale-paarile nädalas, on võimalik sama eelarve juures süüa kvaliteetsemat toitu ning anda oma panus sellesse, et ravimresistentsete bakterite levik kontrolli alla saada.

Euroopa Liidus on antibiootikumide kasutamine loomade kasvu soodustamiseks keelatud alates 2006. aastast. Kuid odavate lihatoodete jaoks imporditakse tooraine sageli USA-st ning mujalt, kus antibiootikumide kasutamine on endiselt lubatud.

 

Allikad: PBS, Huffington Post, HP2, The Doctor Will See You Now, Prevention

Pilt: wellnesswarrior.org

Artikkel ilmus algselt 2015. aasta suvel Telegrami esimeses paberajakirjas.

esikas

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.