Foto: Matthias Zomer/ pexels.com

ÜRO väitis juba aastaid tagasi, et kaks kõige suuremat inimkonda ähvardavat ohtu on kliimamuutus ja uute nakkushaiguste esiletulek. Praegu lähenetakse nakkushaigustele peamiselt sekundaarse ennetuse kaudu, püüdes vähendada tulevaste potentsiaalsete haiguste mõju. Aga kuidas oleks võimalik ennetada pandeemiliste viiruste levikut üleüldiselt? Selleks peaks meenutama, kuidas nakkushaigused üldse alguse on saanud. Ameerika teadlane Michael Greger on arvamusel, et nakkushaigused tulid meile koos loomade kodustamisega ning tänapäevalgi jätkub see trend, et uued rasked nakkushaigused jõuavad meieni eelkõige loomariigist.

Inimeste evolutsioonis on nakkushaigused suhteliselt uus surma põhjus. Esimesed nakkushaigused hakkasid levima umbes 10 000 aastat tagasi, ajal, mil inimesed hakkasid loomi kodustama. Lehmade ja lammaste kodustamisega kaasnes veiste katk, mis inimestele ülekandudes muutus leetriteks. Rõuged pärinevad tõenäoliselt kaamelitelt, läkaköha sigadelt, kõhutüüfus kanadelt, gripp partidelt ja mõned tavalisemad külmetushaigused hobustelt.

Professor Jared Diamond on oma raamatus “Guns, germs and steel” selgitanud, miks eurooplaste haigused hävitasid suure hulga põlisameeriklasi, kuid vastupidist ei juhtunud. Põlisameeriklastel ei esinenud selliseid katkuna levivaid nakkushaigusi nagu Euroopas, sest nad ei kodustanud samal moel loomi.