Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Ajatu: Naermine kui ravi ja meditatsioon

17. veebruar 2017 kell 15:24



laughingTänane “Ajatu” ilmus algselt 28. aprillil 2014.

Värske teadusuuring kinnitab taas, et naer on terviseks. Californias asuva Loma Linda ülikooli teadlased leidsid, et lustlik ja rõõmus naer omab ajule sarnast mõju, nagu meditatsioon kuna naermise ajal on aju lainesagedus sarnane meditatsiooni ajal toimuvaga. Uuringut ei ole veel teadusajakirjas avaldatud, kuid esmased tulemused tehti teatavaks konverentsil Experimental Biology 2014.

 

Naljade peale naermine põhjustab ajus suure ampiltuudiga gammalaineid, mis on ainuke sagedus, mida leidub igas aju osas. Uuringu läbi viimist juhtinud Lee Berk kommenteeris, et huumor haarab kogu aju ning sarnaselt meditatsiooniga hoiab naer aju gammalainete “tsoonis“. Naermine on nagu trenn terve aju jaoks. Selle toimel suudab inimene selgemalt mõelda ja paremini mõtteid integreerida. Naermine aitab kaasa sellele, et enda elu erinevaid aspekte üle vaadata ja reorganiseerida ning tunda end tervikliku ning keskendununa.

Uuringus osales 31 inimest, kes vaatasid 10-minutilisi naljaka, muret tekitava või vaimse sisuga videoklippe. Nad olid ühendatud EEG monitori külge, mis mõõtis nende aju elektrilist aktiivsust videote vaatamise ajal.Kui osalejad vaatasid naljakaid videoklippe, mis põhjustas lustlikku naeru, siis tootis nende aju märkimisväärselt gammalaineid – sarnast tulemust näitab EEG meditatsiooni ajal. Vaimse sisuga videote vaatamise ajal domineerisid alfalained, mis on sarnased puhkeoleku ajal toimuvaga ning murettekitava sisuga videote vaatamise ajal oli osalejate aju aktiivsus sarnane sellega, kui inimene on eemalolev ja ei taha situatsioonis kohal viibida.

Teadlased leidsid kokkuvõttes, et naeru võib pidada veel üheks mitte-farmakoloogiliseks elustiilimuutuseks, mis aitab kaasa tervisele ja heaolule. Lee Berk on koostöös dr Stanley Taniga uurinud kehalisi reaktsioone naerule juba alates 1980-ndatest. Nad on leidnud, et naer aitaba tasakaalustada mitmeid keha süsteeme. Nad olid esimesed, kes tõestasid, et naer optimeerib endokriinsüsteemi tööd, vähendab stressihormoonide kortisooli ja epinefriini hulka. Samuti on nad tõestanud, et naer mõjutab positiivselt immuunsüsteemi, suurendades kehas kaitsefunktsiooni omavate T-rakkude hulka ja toetades immuunsüsteemi võitlust kasvajarakkudega.

 

Naer parandab isu

2010. aastal avaldasid Berk ja Tan töö, milles vaatlesid naeru mõju isu kontrollivate hormoonide greliini ja leptiini tasemele. Uuringus osalejad vaatasid kas kurva sisuga või naerma ajavat 20-minutist videoklippi ning vahetult enne ja peale selle vaatamist mõõdeti osalejal vererõhku ja võeti vereproov hormoonide määramiseks. Kurva või muret tekitava sisuga videod inimeste isuhormoone ei mõjutanud, kuid naerma ajava video järgselt oli leptiini hulk veres vähenenud ja greliini hulk suurenenud. See toime oli sarnane mõõdukale kehalisele koormusele, mida seostatakse sageli isu suurenemisega. Berk selgitas, et see ei tähenda, et naer tingimata suurendab söögiisu vaid pigem näitab seda, et naer mõjutab keha sarnaselt mõõduka treeninguga. Selle uurimuse tulemusi saab loodetavasti ära kasutada toitumishäirete ravis nende inimeste puhul, kes ei saa treeningu abil söögiisu suurendada – näiteks vanemaealistel, kes muutuvad depressiivseks ja kaotavad isu. Samuti leina puhul või kroonilise valu all kannatavatel inimestel.

 

Naer kui meditatsioon

Kui me naerame, siis enamasti ei tule me selle peale, et tegeleme suurepärase vaimse praktikaga.  Zen budismis on ütlus, et kui naerad järjest 42 minutit, siis saavutad valgustatuse. Naer on kõige lihtsam ja samas kõige võimsam viis enda sisemise jõuga kontakti saavutada. See on üks meditatsiooniliik, mida igaüks on oma elus korduvalt harrastanud. See on tohutu jõu allikas. Naerdes kaovad piirid ja enesetaju ning naer võtab meie üle võimust. On võimatu korraga mõelda ja südamest naerda. Selleks ei piisa aga lihtsalt naeratusest või sotsiaalsest naerukihistamisest. Selleks pead naerma terve oma kehaga – iga rakk ja iga närvikiud peaks vibreerima naeru käes.

Naerul ei pea olema põhjust. Tavaliselt hakkame naerma mingil konkreetsel põhjusel, kuid siis võtab naer meie keha üle ning naeru hakkab toitma naermise rõõm. Jaapani munka Hoteid tunti naerva buddhana. Kogu tema vaimne sõnum oli koondunud lihtsalt naeru. Ta käis paigast paika, seisatas avalikus kohas ja hakkas naerma, sügavalt ja valjusti. Ja see naer oli nii nakkav, et terve linn hakkas temaga koos naerma. Ilma mingite eriliste tehnikate või vaevata kogesid kõik tema ümber hetke, kui mõistus vaikis.

Me kõik saame seda teha. Igal hommikul ärgates siruta ennast korralikult ning enne veel, kui silmad avad, hakka naerma. Algul võib see olla keeruline, kuid õige pea hakkab naer sinus pulbitsema. Kui muu ei aita, siis sinu enda püüd naerma hakata, võib olla nii koomiline, et ajab naerma. Ning kui naer sinu üle võimust võtab, siis lihtsalt lase sellel juhtuda. Naera nii kaua, kuni oled väsinud. Aja jooksul õppida naerma aina pikemalt ning õpid leidma energiat, et naeruhoogu kauem toita. Peale naermise lõpetamist jääb naer sinu sisse veel mõneks ajaks pidama ning kõigest mõned minutid hommikust naermist aitab sul tervet päeva muuta.

 

Allikad: Huffington Post, Medical Xpress, Science Daily, Meditation is For You

Foto: cityofbyroncity.com

 

Toimetas Katrin Suik