Uuring: jalgrattasõit teeb inimese õnnelikumaks

5. november 2013 kell 15:50



how-denmark-became-a-cycling-nation580Eelmisel aastal müüdi Euroopa 27 riigist 25-s jalgrattaid rohkem kui autosid. Uuringust jäid kõrvale Malta ja Küpros, sest nende riikide uute autode registreerimise info polnud kättesaadav. Need kaks riiki, kus autode müüginumbrid olid suuremad kui jalgrataste omad, olid Belgia ja Luksemburg. Kõige enam müüdi jalgrattaid Saksamaal, Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias. Kõige suurem vahe jalgrataste ja autode müügis oli Leedus (115 000 jalgratast ja 12 000 autot), Kreekas (320 000 ratast ja 58 000 autot), Ungaris (232 000 jalgratast ja 53 000 autot) ning Rumeenias, kus osteti iga auto kohta viis jalgratast.

 

Jalgrataste üha kasvava populaarsuse põhjusteks loetakse nii valitsuse jalgrattasõbralikke seadusi (näiteks Suurbritannias saavad inimesed osta jalgrattaid odavamalt ning maksuvabalt ning Kopenhaagenis on rajatud isegi kiirteed jalgratturitele kui ka jalgrataste madalamat hinda ning inimeste soovi olla „rohelisema“ eluviisiga.

 

Rattasõbralikumates riikides elavad õnnelikumad inimesed

Euroopa jalgratturite liit (European Cyclists’ Federation – ECF) töötas välja ECF-i rattasõidu baromeetri (ECF Cycling Barometer), kus võrreldi jalgrattaga liiklemist, jalgrattaturismi, jalgrataste propageerimise tegevust ning müüki ja ratturite ohutust. Esikümnesse reastusid Taani, Holland, Rootsi, Soome ja Saksamaa, Eesti jagas 15. kohta Itaaliaga.

Neid tulemusi kõrvutati maailma õnnelikkuse raportiga (World Happiness Report), kus Eesti oli 72. kohal ning ECF väitis, et jalgrattasõbralikkus suurendab inimeste heaolu ja tootlikkust ning on kasulik ka majandusele. Selle väite tõestamiseks võrreldi rattasõidu baromeetri ja heaoluraporti tippu, kus tõesti „võitjad“ kattusid – mõlemas esikohal Taani, teisel Holland, kolmandal Rootsi ja neljandal Soome. Sealt edasi hakkasid numbrid varieeruma, aga põhimõtteliselt jäi trend samaks – riigid, kus on jalgrattaga sõitmine rohkem levinud, on ka kõrgema õnnetasemega.

 

ÜRO heaoluraporti ja rattasõidu seosed

Kuid numbrid on vaid numbrid ja nii asus ECF uurima, millised seosed saavad olla ÜRO heaoluraporti kriteeriumide ning jalgrattaga sõitmise vahel. Heaoluraportis uuriti paljusid faktoreid, sealhulgas inimese eluiga, korruptsiooni, SKT-d ühe elaniku kohta, valikute tegemise vabadust, sotsiaalset toetust (võimet kellelegi toetuda), tolerantsust jne. ECF vaatas mõnda neist faktoritest lähemalt, seostades neid attasõidu positiivsete mõjudega.

Eluea eeldatav kestus – Maailma Terviseorganisatsiooni WHO sõnul ei saa kaks kolmandikku Euroopa täiskasvanutest soovituslikku füüsilise aktiivsuse kogust. USA-s on see protsent südameorganisatsiooni (American Heart Foundation) sõnul 34–68,4%. Ebatervislik eluviis mõjutab otseselt eluiga ning ka õnnelikkust. Kui julgustada inimesi sõitma rattaga kooli, tööle, asjaajamistele ning lõõgastumiseks, võib see aidata kaasa nende füüsilise vorm parandamisele, tervisele ja pikemas plaanis ka õnnetundele.

Sotsiaalne toetus – heaoluraporti toimetajate sõnul mõeldakse selle all seda, kui “on keegi, kellele loota rasketel aegadel“. Vähem motoriseeritud liiklus tähendab elamiskõlblikumat keskkonda, mis parandab samas inimsuhete kvaliteeti ja kvantiteeti, mis on kriisiajal hindamatud. 1995. aastal tehtud uurimus sotsiaalse kontakti kohta San Francisco koolides näitas, et keskmiselt on kergliiklusega tänavatel elavatel lastel kolm korda rohkem sõpru ja kaks korda rohkem tuttavaid kui nendel, kes elavad tiheda liiklusega tänaval. 2006. aastal läbi viidud uurimus New Yorgi transpordialternatiivide kohta jõudis samadele järeldustele.

Vaimsed haigused – heaoluraporti toimetajate sõnul on vaimsed haigused meeleolulanguse peamiseks põhjustajaks. Umbes 10% maailmast kannatab mingi psühholoogilise häire all, näiteks on depressioon ligi 404 miljonil inimesel ja 272 miljonit kannatavad ärevuse all. Vaimsete häirete põhjustajaid on mitmeid, sealhulgas ka sotsiaalse suhtlemise vaegus ning iseseisva tegevuse puudumine. ECF usub, et rattasõit võib siinkohal olla inimestele abiks, kuna sellel on muu hulgas ka võime stimuleerida “õnnehormoonide“ vabastamist.

Sotsiaalne suhtlus – kui inimesed sõidaksid tihedamini ratastega, siis ilmselt oleks ka rohkem sotsiaalset läbikäimist. Autojuhid istuvad oma sõidukis enamasti üksinda, ühistranspordis vaadatakse vaikuses tülpinult aknast välja, aga rattagasõitjad võivad nautida rohkem suhtlust. Vabaajasõidud võimaldavad sarnase mõtlemisega inimestel kohtuda ning parkimisest ning bussiplaanidest tingitud probleemide puudumisel on rohkem aega omavaheliseks suhtlemiseks. Pealegi, kuna jalgratturid peavad tihtipeale koonduma oma õiguste eest seismiseks, on neil suur tõenäosus grupeeruda. Selle heaks näiteks on väga meeleolukaks kujunenud Tallinn Bicycle Weeki raames korraldatud öised ühissõidud Tour d’ Ööd.

tour-d88-xvi-1920

 

Sõltumatu liikumine – autoga kaasneb mitmeid negatiivseid aspekte nagu frustratsioon ummikus passimisest, kütuse kõrged hinnad ning ka see, et autoga ei pruugi linnas kõikjale ligi pääseda. Ratastega seda muret enamasti pole ja enamasti saavad ratturid sõita kõikjale ükskõik millal.

Füüsilise tegevuse mõju tujule ja heaolule – internetist võib vaevata leida arvukaid uurimusi, mis kinnitavad, et füüsiline tegevus ja trenni tegemine võivad võidelda depressiooniga. Põhjus on lihtne – rõõm liikumisest ehk trenni tehes toodame endorfiine, mis tõstavad tuju. Kui edendada rattasõidupoliitikat, on suur võimalus, et inimeste heaolu kasvab.

Rikkus peitub tervises

SKT ühe inimese kohta leidmiseks kasutatakse ka majapidamise keskmist sissetulekut. Kuigi on ilmselge, et rattaga sõitjad säästavad raha kütuse, parkimise, võimalike trahvide, kindlustuse ja ühistranspordi piletite pealt, jääb neile rohkem raha ka tervise arvelt. Nimelt selgus Ohio ülikooli korraldatud uuringus, et inimestel, kes kaotavad kaalu, on suurem tõenäosus suurendada oma sissetulekut. Uuringu sõnul väheneb inimese jõukus  8% võrra, kui ta kehamassi indeks (BMI) suureneb ühe ühiku võrra ning kui BMI väheneb ühe ühiku võrra, jätab see talle aasta lõpuks umbes 234 lisadollarit. Regulaarne rattasõit võib olla osa regulaarsest kaalu kontrolli all hoidmise strateegiast.

Lahkus ja võrdsus – rattasõit on sotsiaalsele õigluse tööriist, mille eesmärk on vähendada ebavõrdsust transpordis, pakkudes väiksema sissetulekuga inimestele isiklikku transpordivahendit, mida nad saavad endale lubada ja mis ei vaja pidevat hooldust. Psühholoogid on pikka aega uurinud seost ebavõrdsuse ja õnnelikkuse vahel ning tänapäeval on levinud seisukoht, et riigid, kus sotsiaalsete klasside vahel on väiksemad erinevused, on ka rahulolevama elanikkonnaga (näitena saab tuua Rootsi, kus sotsiaalabi ning maksusüsteem on orienteeritud klasside ühtsemaks muutmisele).

 

Allikad: MNN, ECF, NPR

Fotod: denmark.dk,  tbw.ee / Jaanus Ree

 

Toimetas Marlen Laanep