Mõtteid elurõõmust ja 5 harjutust selle suurendamiseks

23. märts 2014 kell 21:19



Women-Happy-Funny-Jumping-Jump-Jumper-Exposed-Midriff-1080x1920Kui sa tunned, et sa ei ole veel päris õnnelik, siis tõenäoliselt seetõttu, et kõik asjad ei ole veel sinu tahtmist mööda. See ongi õnne kõige nõrgem omadus – tingimuslikkus. Õnn tähendab tingimuslikku rõõmu millestki või kellestki: “Ma olen õnnelik siis, kui ma saan selle. Ma olen õnnelik siis, kui ma saavutan selle. Ma olen õnnelik siis, kui ma kohtan sellist inimest. Ma olen õnnelik siis, kui ma lahendan selle jama ära.” Kõik need väited sisaldavad “siis, kui ma …” tingimust. Kuid eespool kõiki tingimusi peaks olema hoopis elurõõm, nendib Kaido Pajumaa portaalis Sisekosmos.

 

Elurõõm on midagi nii lihtsat ja elementaarset, et tavaliselt jääb see märkamata, sest me lämmatame selle tingimuslikkusega ära. Elurõõm ei tähenda õnne, mis kaasneks mingite saavutustega, vaid lihtsalt rõõmu elamisest endast. Elurõõm on eespool kõiki meie eesmärke, unistusi ja lootusi – see on puhas rõõm sellest, et me ikka veel elus oleme.

 

Kuidas elurõõmu kogeda?

Esimene asi peale ärkamist on teadvustamine, et ma olen olemas. Me läheme magama alati üksi. Ja me ka ärkame alati üksi. Magamises ning ärkamises puudub igasugune tingimuslikkus. Ükskõik kui palju ma teist inimest ei armasta, ja ükskõik kui palju ma ei tahaks temaga koos olla, pean ma temast igal õhtul voodisse heites loobuma. Ma uinun, kaotan teadvuse ja olen täiesti üksi.

Sama juhtub ka ärgates. Kui ma ärkan, olen ma üksi. Jah, mõni hetk hiljem tuleb mulle meelde, mis minu elus hetkel toimub ja vastavalt sellele loon ma selle päeva esimese seisundi. Kui mul on elus kõik hästi, siis tulevad mulle meelde head mõtted ja ma olen rõõmus. Kui mul on aga probleemid ja millestki puudus, tulevad mulle need meelde ja ma võin langeda taas kurvastusse. Jälle see tingimuslikkus.

Elurõõm eksisteerib aga enne esimest mõtet, enne tingimuslikkust. See on hetk, kui sa ärkad ja teadvustad, et sa oled ikka elus. See on puhas rõõm olemisest, mis on meisse paigutatud looduse enda poolt. Jälgi näiteks lapsi või loomi, kui nad ärkavad. Nad on nii vahetud ja rõõmsameelsed, et nad uuesti “ellu ärkasid”. Nad justkui sünniksid igal hommikul uuesti. Loomad üldsegi mitte, aga lapsed veel mitte, ei oska oma mentaalsust iseenda suhtes halvasti ära kasutada – loomadel lihtsalt pole muresid, ja lastel ei ole veel muresid. Seetõttu saavad nad puhast elamise rõõmu nii vahetult kogeda.

Mitte keegi ei saa selle kogemist keelata ka meil. See on olemas. See on meie kõige fundamentaalsem seisund.

 

Positiivse psühholoogia võidukäik

Kui me otsustame elada normaalse inimese elu, peame leidma viise elust rõõmu tunda. Valgustunud buddhasid, kes oma ihadest ja soovidest kõrgemale on tõusnud, leidub maailmas siiski vähe. Tavaliste inimestena peame rõõmu mingite muude vahendite kaudu otsima. Me võime küll teadvustada, et elurõõm lihtsalt olemisest on olemas, kuid isegi 99,99% nendest inimestest, kes kogu elu sellise seisundi saavutamise nimel tööd teevad, lahkuvad siit ilmast ikkagi klammerdudes ning seeläbi kannatades.

Umbes 15 aastat tagasi toimus psühholoogias väga oluline murrang. Nimelt oli seni inimesi psühholoogia kontekstis uuritud eesmärgiga “põhja vajunud” indiviidid normaalsuse piiresse tagasi tuua. See tähendab, et teadus oli ära kaardistanud, kuidas käitub normaalne inimene, ja psühholoogia otsis sellest lähtuvalt võimalusi neid indiviide aidata, kes olid sellest normaalsuse piirist allapoole vajunud.

Positiive psühholoogia pioneerid – Phil Stone, Ellen Langer ja Tal Ben-Shahar – märkasid aga, et nii nagu mõned inimesed on kukkunud allapoole normaalsust, ja vajavad seega psühholoogiat, on mõned inimesed ka ülevalpool normaalset, saavutades töö juures ning eraelus palju paremaid tulemusi ning elades seeläbi oluliselt paremat elu. Neid hakkas üha enam huvitama, mida teevad need “erilised” inimesed teisiti, et nad normaalsuse piiridest välja on rebinud ja naudivad niimoodi paremat elukvaliteeti. Sellisel viisil sai alguse uus psühholoogia suund, mis ristiti kiiresti “positiivseks psühholoogiaks” ja mille nime all on viimase 15 aasta jooksul läbi viidud tuhandeid teaduslikke uuringuid selle kohta, kuidas positiivsus ja elurõõm aitavad paremaid tulemusi saavutada.

Positiivne psühholoogia oli teaduses umbes sama murranguline nagu Koperniku avastus selle kohta, et Maa tiirleb ümber Päikese, mitte vastupidi. Samamoodi arvati mitusada aastat, et õnn pöörleb edu ümber: mine heasse kooli, saa hea töökoht, tee karjääri, saa rikkaks … ja siis tuleb õnn. Positiivne psühholoogia on selle väite aga oma uuringute kaudu ümber lükanud, öeldes hoopis: ole elurõõmus, positiivne ja õnnelik, ning seeläbi suurendad sa oma suutlikkust kuni 30%, mille tagajärjel saavutada sa ka edu nii töö juures kui eraelus. Proovimist väärt, kas pole?

 

Positiivsus on iga inimese enda kätes

Teine väga oluline avastus tehti üheksakümnendate aastate alguses veel. Sedapuhku mitte psühholoogide, vaid ajuteadlaste poolt, kes avastasid, et inimese neuronstruktuur (aju) suudab end ümber programmeerida elu lõpuni, mitte aga ainult kahekümnenda eluaastani, nagu seni oli arvatud.

Kui need kaks avastust – normaalsest kõrgemal leidub teatud hulk väga elurõõmsad inimesi, kes saavutavad palju rohkem, ja aju suutlikkus end vanusest sõltumatult ümber programmeerida – kokku panna, jõuame väga huvitavate faktideni:

Fakt 1. Sõltumata, missuguseks inimeseks sa end seni oled pidanud, on sinu enda käes võime seda muuta.

Fakt 2. Muutes end positiivsemaks ja elurõõmsamaks inimeseks, saavutad sa nii töö juures kui ka eraelus palju paremaid tulemusi. Sa oled õnnelikum, sul on paremad suhted ning sa tunned elust rohkem rõõmu.

 

one_minute_of_happyness_by_dorianoart-d4mamkt

 

Kuidas elurõõmu suurendada?

Eelnevaid väiteid arvesse võttes kerkib nii otseses kui kaudses tähenduses miljoni euro küsimus: “Kuidas suurendada elurõõmu, et seeläbi paremat eraelu elada ning paremaid tulemusi töö juures nautida?”

Alljärgnevalt jagan sinuga 5 väga lihtsat tehnikat, mis aitavad sul positiivsem olla ning seeläbi oma aju ümber programmeerida ning perspektiivis paremat elu nautida.

Elurõõmu harjutus 1: Mõtle millegi positiivse peale
Hoia oma mõtted millelgi positiivsel, mis on sinu elus tulemas. Näiteks plaanid sa minna kahe nädala pärast reisile või juba sel reedel ägedale sünnipäevale. Mõtle nende ürituste peale. Uuringud näitasid, et inimesed, kes mõtlevad pelgalt oma lemmikfilmi peale, suurendasid õnnehormooni endorfiini tootmist kehas 27% – nad olid sel hetkel 27% õnnelikumad kui muidu.

Elurõõmu harjutus 2: Tee midagi head
Teadlik ning egovaba heategu tõstab meie enesetunnet väga palju. Üks uuring, milles osales enam kui 2000 inimest, näitas, et inimesed, kes otsustasid iga päev kolmel korral kellelegi midagi ilusat öelda või teha, tundsid end järgnevatel nädalatel oluliselt positiivsemana kui varem.

Elurõõmu harjutus 3: Mediteeri
Teadlased on avastanud, et munkadel ja joogidel, kes on mediteerinud aastakümneid, on aju otsmikusagar, mis on inimese kõige olulisem “õnnekeskus”, palju suuremaks arenenud kui tavalistel inimestel. Siiski ei ole vaja positiivse meeleseisundi loomiseks mediteerida 10 aastat. Uuringud näitavad, et piisab täiesti 5-15 minutist päevas, et meie stressitase langeks ja me tunneksime end positiivsema ja empaatilisemana.

Elurõõmu harjutus 4. Tee natuke füüsilist
See on ammu teada fakt, et füüsiline treening toodab meie kehas õnnehormooni endorfiini, mis tekitab meis hea tunde ning muudab meid positiivsemaks. Lisaks sellele näitavad aga viimaste aastate uuringud, et regulaarne treening vähendab oluliselt ohtu peale treeningute lõpetamist depressiooni tagasi vajuda. Ühes uuringus kasutati depressiooni vastu võitlemiseks nii medikamente kui treeningut, kusjuures medikamente tarbivatest inimestest vajus 6 kuu möödudes depressiooni tagasi 38%, kuid treenivatest inimestest ainult 9%.

Elurõõmu harjutus 5. Luba endale ilusaid kogemusi
Kui sulle meeldib šopata, siis sa tead, kui hea tunde see tekitab. Siiski on tavapärasest ostlemisest saadav nauding väga lühiajaline. Oluliselt tõstab aga meie õnnetaset raha kulutamine mitte asjade peale, vaid põnevate kogemuste peale. Ühes 150 inimest kaasavas uuringus ilmnes, et inimesed, kes otsustasid raha kulutada seikluste, kontsertide jms peale, kogesid teatud perioodil oluliselt rohkem elurõõmu kui need, kes kulutasid sama raha näiteks riiete või elektroonika peale.

Valik on sinu, kas sa neid harjutusi kasutad või mitte. Positiivne psühholoogia näitab, et elurõõm “võidab” stressi ja depressiooni. Kumma meeskonna sina valid?

 

Kaido Pajumaa

 

Allikad: Sisekosmos, Sisekosmos 2

Pildid: foundwalls.com, dorianoart.deviantart.com

 

Toimetas Mariann Joonas