Foto: Bruno Coelho + Canva.com

Kas Vabaerakond ja ERK ühinevad? Milline on väikeparteide tulevik? Eelmiste valimistega pääses Riigikokku kuus, aga Eestis on praegu ametlikult registreeritud 14 erakonda. Millised on vähem kui aasta enne valimisi parlamendiväliste väikeparteide tulevikuväljavaated, sellest kirjutab Telegramile poliitikavaatleja Andres Laiapea.

Erakonna registreerimiseks peab sellel olema Eestis vähemalt 500 liiget. Ametlikult on praegu registris 14 erakonda, kuid sisuliselt tegutseb neid 12. Kristiina Ojulandi eestvedamisel loodud Rahva Ühtsuse Erakond otsustas juba 2019. aastal tegevuse lõpetada, aga on endiselt registrist kustutamata. Selle staatuseks on seal siiski märgitud: likvideerimisel.

Juba pikki aastaid vaid riiuliparteina eksisteerinud Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu (EVP–PK) otsustati tänavu veebruaris ühendada erakonnaga Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK). Vastav muutmiskanne jäi siiski registrisse tegemata, sest erakonnal oli esitamata viimane majandusaasta aruanne. Nüüd on see esitatud ja peagi peaks toimuma ka EVP–PK formaalne ühendamine ERK-iga.

See ei pruugi jääda viimaseks erakondade ühinemiseks, mis Eestis enne järgmise aasta märtsis toimuvaid parlamendivalimisi aset leiab. Vabaerakond, mis võttis endale mais uueks nimeks Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond, pöördus samas teiste parlamendiväliste erakondade poole üleskutsega moodustada variparlament ja varivalitsus. ERK andis sellele positiivse vastuse.

On vägagi võimalik, et alanud lähenemine viib nende erakondade ühinemiseni. Mõlema erakonna suuremad aktivistid toimetavad Viljandimaal ja Tartumaal. Mõlemad rõhutavad ka vajadust teha rahvuslikest huvidest lähtuvat koostööd, mis ületaks liberaalide/konservatiivide maailmavaatelist vastasseisu.

ERK ei ole seejuures tegelikult päris parlamendiväline erakond. Selle ridadesse kuulub ka Riigikogu liige Jaak Valge, kes osutus sinna valituks EKRE ridades. ERK loodigi alles 2024. aastal endiste ekrelaste eestvedamisel. Eelmisel aastal osales see juba kohalikel valimistel, kuid kusagil suurt edu ei saavutanud. Nüüd üritatakse koondada enda tiiva alla neid rahvuslikult meelestatud eestlasi, kes on pettunud kõigis suuremates erakondades.

2023. aasta parlamendivalimistel jäi esimesena künnise alla Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, mida tabas seejärel suuremat sorti ümberkujundamine. Erakond sai uue tuumiku, võttis nimeks Eesti Vasakliit ning muutunud on ka selle poliitiline programm. Valimistel kogusid Vasakpartei nimekirjale põhiosa häältest liikumise KOOS aktivistid, kes jõudsid hiljem oma erakonna registreerimiseni. Vasakliidu uus tuumik on koostöö nendega välistanud.

Viimaste küsitluste kohaselt saaksid Vabaerakond, ERK, KOOS ja Vasakliit, aga ka Eestimaa Rohelised praegu Riigikogu valimistel kõik vaid 0–1% häältest, jäädes sellega kaugele viieprotsendilise valimiskünnise ületamisest. See seab nende kõigi ette küsimuse, kas on üldse mõtet oma nimekirjaga valimistel osaleda.

Ühest küljest aitaks valimistel osalemine väikeparteidel tähelepanu saada, oma sõnumitega paremini inimesteni jõuda, uusi liikmeid värvata, olemasolevaid aktiviseerida. Teisest küljest tähendab see suuri rahalisi väljaminekuid. Kandidaatide registreerimiseks esitamisel tuleb tasuda riigile kautsjoni iga kandidaadi eest valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses ehk ligi tuhat eurot. Künnise alla jäävad erakonnad seda raha tagasi ei saa. Lisaks veel kampaaniakulud.

Riigieelarvest toetuse saamiseks peab erakond koguma parlamendivalimistel vähemalt 2% häältest. 2023. aastal sai Vasakpartei 2,4%, Parempoolsed 2,3% ja Rohelised 1,0%. Ülejäänud väikeparteid siis oma nimekirjadega valimistel ei osalenud.

Vasakliit on jätnud viimase majandusaasta aruande esitamata. Parempoolsed töötavad suure kahjumiga, aga neil on jõukad sponsorid, korralik reiting ja ka palju tuntud nägusid. Rohelistel oli eelmise aasta lõpus raha 177 eurot, aga võlgu 3000. Vabaerakonnal oli samal ajal 158 eurot, ERK-il 526 eurot, KOOS-il 1884 eurot.

Samas ei ole KOOS-ile nõustutud avama Eestis pangakontot, mida on vaja riigile kautsjoni tasumiseks, ning annetusi ja liikmemakse ei saanud nad koguda tänavu esimesel poolaastal ühtegi eurot. Rohelised kogusid neid samal ajal kokku 1379 eurot, Vabaerakond 768 eurot ja ERK 6884 eurot.

Nii et väikeparteide seis on üsna nutune. Praegustest parlamendivälistest erakondadest osalevad tuleval aastal valimistel kindlasti Parempoolsed, kes vahetavad välja ennast ammendanud projektipartei Eesti 200. ERK ja Vabaerakond suudaks ühinemise korral ehk samuti mängus kaasa lüüa, aga raha on neil ikkagi vähe ja reiting ei pruugi tõusta kõrgemale liidetavate summast. Rohelised, Vasakliit ja KOOS jäävad siis valimistel tõenäoliselt pealtvaatajateks.

Saab olema huvitav vaadata, kas erakonna Parempoolsed tähelend kestab kauem kui erakonnal Eesti 200. Vähemalt seni on need liikunud mööda väga sarnast trajektoori. Mõlema loomisel olid võtmetähtsusega Isamaa sisemises võimuvõitluses alla jäänud tegelased (Margus Tsahkna & Co., Lavly Perling & Co.) ja nende tegevust toetanud konkreetsete ärihuvidega suurrahastajad (Priit Alamäe, Raul Kirjanen jt.). Mõlemad kujutasid ennast põhimõttelisi muudatusi toovate uute jõududena, püüdes peamiselt senistes paremerakondades pettunud valijaid.

Eesti 200 kogus oma esimestel parlamendivalimistel 2019. aastal 4,4% häältest, jäädes siis seega valimiskünnise alla, kuid 2023. aastal juba 13,3%. Praegu toetaks neid küsitluste kohaselt kõigest 1–2% valijatest. Parempoolsed said oma esimestel parlamendivalimistel 2023. aastal 2,3% häältest, kuid praegu toetaks neid juba 6–9% valijatest.

Samasse ritta kuulub tegelikult ka Vabaerakond, mis loodi samuti Isamaas toimunud võimuvõitluse tagajärjel (varasemast muidugi ka Res Publica). 2015. aastal kogus see uue tulijana valimistel kohe 8,7% häältest, aga 2019. aastal saadi ainult 1,2% ja 2023. aasta valimised jäeti üldse vahele.

Seejuures on neil jõududel olemas isegi teatav isikuline ühisosa. Näiteks varem Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas parlamenti pürginud ja pääsenud Juku-Kalle Raid tegi seda 2019. aastal Vabaerakonna ning 2023. aastal erakonna Eesti 200 valimisnimekirjas, kuulumata samas ise ühtegi neist erakondadest. Nüüd on ta Riigikogus üks neist erakonna Eesti 200 fraktsiooni liikmetest, kelle puhul on spekuleeritud, et järgmisteks valimisteks võib ta hüpata Parempoolsete nimekirja. Nii et pakend muutub, aga sisu jääb samaks.

Andres Laiapea