Maisisiirup ehk glükoosi-fruktoosisiirup (High Fructose Corn Syrup, HFCS) on toiduainete tööstuses saanud märkimisväärselt suure rolli suhkru asendajana ning seda leidub üllatavalt paljudes uutes toodetes, laastades inimeste tervist, kirjutab psühhiaater ja loodusravi arst Tiina Keldrima Loodustohtris.

Maisisiirup on eriti odav, odavam kui tavaline suhkur ning kasu saab ainult toiduainete tööstus. Maisi ümber pöörleb suur rahamajandus, maisist suur osa toodetakse GMO-na ehk geenmuundatult. Leitud on ka mürgise elavhõbeda jääke. Maisisiirupit võib õigustatult pidada meie tervise röövliks. Ülekaal, mälu- ning õppimisprobleemid muutuvad aina sagedasemaks. Maisitootjate liit on halva kuulsusega maisisiirupi nime muutnud maisisuhkruks, tahtes ilmselt inimesi lollitada. Sellel teemal on paar aastat tagasi õigustatult sõna võtnud meie presidendiproua Evelin Ilves, kuid nagu ikka esialgu, sõnumitooja „lastakse maha“. Ta tõi sisuliselt esile fakti, et keisril ei ole rõivaid ja vastutasuks sai sõimu.

Maisisiirupi kahjulikkust püütakse eitada

Hiljuti on taas ilmunud artikleid seoses maisi-fruktoosi siirupiga. Äripäevas väitis Premia Foodsi juht, et maisisiirup ei ole tervisele sugugi nii hirmus kui arvatakse. Samas jättes kõrvale kõik need allikad, mis väidavad just vastupidist. Premia Foodsi juht ei saa ju tunnistada, et midagi on väga ebatervislikku, sel juhul peaksid nemad oma tootevaliku üle vaatama, aga tervislikuma tooraine kasutamine oleks kallim.

Isoglükoosi ehk maisisiirupi ehk glükoosi-fruktoosisiirupi kasutamine on laienenud Euroopas plahvatuslikult nagu omal ajal pidalitõbi. Seda kasutatakse eelkõige odava hinna pärast, tegu on n-ö mahutoiduainetega, mis annavad magusa maitse. Tervisele ei mõtle keegi.

Lausa tervisekahjudest keeldutakse rääkimast ja kui ka midagi öeldakse, siis stiilis, et on olemas ka uuringuid, mis ütlevad, et need komponendid ei ole kahjulikud. Aga kõik oleneb muidugi ju kogustest.

Kus maisisiirupit leidub ja miks seda kasutatakse

Tänaseks leidub maisisiirupit ja maisitärklist pea igas riiulis valmistoitude koostises: küpsised, siirupid, kastmed, maitsestatud jogurtid, ketšupid, jäätised, muud magusatooted, saiad, leivad, limonaadid, koolajoogid jne, jne. Mõnikord on need ained peidetud sõna taha mahlakontsentraat ja moos.

Maisisiirupit valmistatakse viljast, üldjuhul maisist. Glükoosi-fruktoosisiirupit on kerge transportida, see on vedel ja odav ning teeb näiteks jäätise paksemaks ja kohevamaks.

Lisaks tehakse veel muundatud maisitärklist – vaadake magusaid jogurteid ja erinevaid valmiskastmeid, mis seal pakendil kirjas on: muundatud maisitärklis.

Glükoosi-fruktoosisiirup imendub vereringesse hetkega ja tõstab veresuhkru taset. Maisisiirupis on fruktoosi hulk palju suurem kui tavalises suhkrus. Seetõttu on maisisiirup magusam ja ka toiduainetetööstuse jaoks paremini töödeldav. Ka puuviljades on suhkur fruktoosina, kuid see on seotud kujul ja ei kujuta endast ohtu. Puuviljades on fruktoos seotud muude bioloogiliste koostisosadega, seal on ka antioksüdante ja muid fenoolseid ühendeid, vitamiine, mineraalaineid. Puuviljadel ei ole leitud puhta fruktoosi sarnaseid tervisekahjusid. Tavaline fruktoos on siiski toiduainetetööstuse produkt ja tervisega ei ole siis midagi pistmist.

Maisisiirupi kahjulik mõju

Glükoosi-fruktoosisiirup on kahjulik ka maksale, aitab kaasa rasvumisele, sealhulgas siseorganite rasvumisele ja teise tüübi diabeedi tekkimisele. Samuti, uuringutega on leitud, et glükoosi-fruktoosi siirup tekitab ka sõltuvust. Uuring rottidega näitas, et rotid valisid pigem glükoosi-fruktoosisiirupi kui tavalise suhkru.

Glükoosi-fruktoosisiirup häirib meie organismi küllastusmehhanisme, vähendades n-ö küllusehormooni leptiini toodangut. Coca-Cola ja teised nn karastusjoogid ning limonaadid on inimeste rasvumisepideemia üheks oluliseks põhjuseks. Nimelt kasutatakse limonaadide magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit, fruktoos on aga üks tõhusamaid kehakaalu tõstjaid. Näiteks USA-s, kus rasvumine on eriti akuutne probleem, saavad inimesed põhihulga kaloritest just fruktoosist.

Kui juua aasta jooksul iga päev purk Coca-Colat, võib kehakaal lõpuks kasvada seitsme kilo võrra. Ka suurendab karastusjookide ohter tarbimine diabeeti haigestumise riski 85 protsendi võrra. Kõige rohkem tekitavad limonaadid tervisehäireid lastel.

Uuringud

Michael Blanding, kes äsja avaldas raamatu Coca-Cola ajaloost, paljastab rohkem kui 200 riigis tegutseva hiigelettevõtte teisigi varjukülgi. Väidetavalt seostatakse ettevõtet ametiühingutegelaste mõrvamisega Lõuna-Ameerikas. Coca-Cola villimistehased Indias ja Mehhikos on aga süüdi kohalike mageveekogude kuivamises ja saastumises. Loe edasi siit.

Liiga suur hulk suhkrut toiduvalikus võib tõsta noorte südamehaiguste riski. Palju suhkrut söövad noored on suurema riskiga haigestuda südamehaigusesse. Palju puuviljasuhkrut saavatel koguneb teistest rohkem rasva siseelundite ümber, mis omakorda viib südamehaiguste riskide kasvuni. Vaata uuringut siit.

Uuring räägib rasvumise ja GF-siirupi omavahelisest korrelatsioonist.

Uuring rottidel, kus GF-siirup tekitab obesiteeti, tõstab keha rasvahulka ning vere kahjulike triglütseriidide taset.

Uuring näitab, kuidas GF-siirup tõstab vererõhku, tekitab metaboolset häiret nii loomadel kui ka inimestel sõltumata toidu kogusest. Samuti tuntakse muret, et see tekitab ka neeruhaigusi. Arvatakse, et fruktoos on ka keskkonnamürk, millel on suuri tervisekahjusid.

Tehti uuring, kus noortele täiskasvanute energiavajadusest 25% tuli GF-siirupiga magustatud jookidest ning 2 nädalaga nende südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegurid tõusid tunduvalt. Sama palju kui fruktoosiga magustatud jookide mõjul, kuid tuntavalt rohkem kui tavalise suhkruga.

GF-siirup häirib küllastustunde tekkimist ja seda on ilmekalt näidatud hiirte peal. Hiirtel võrreldi transrasvu ja GF-siirupit. Juba mõne nädalaga tulid esile GF-siirupi kahjulikud mõjud ning GF-siirup lisas hiirtel toidu hulka ning tekitas rasvumist ja 2. tüübi diabeeti.

Rottidele tehtud uuring näitab, et loomad valivad pigem GF-siirupi kui tavalise suhkru, millest võib järeldada, et GF-siirup tekitab ka loomadel sõltuvust.

Vaadake, kuhu kõikjale on seda glükoosi-fruktoosisiirupit pandud: sealhulgas ka tubakasse.

Arsti igapäevaelus näeb, kuidas lapsed lähevad n-ö pöördesse liigsest suhkrust ja lisaainetest. Asi ei ole ainult GF-siirupis, vaid üleüldises suhkrukoormuses, kas siis lisatud tavalise suhkru, tärklise või glükoosi-fruktoosi siirupi kujul. Tasub vaid poodides silte vaadata, ent suur osa inimestest lööb käega ja ütleb, et mida siis üleüldse süüa võib, sest neid suhkru ja lisaainete koguseid on niivõrd palju.

Eraldi teema on laste toitumine

Laste ja noorte päevane toidukogus koos vahenäksidega võib ühtekokku niigi sisaldada lausa kümneid E-koodiga tähistatavaid aineid. Kui toiduvalikusse lisanduvad laste lemmikud nagu hamburgerid, maiustused, karastus-, energiajoogid, pudingud ja magustoidud, kasvab lisaainete hulk tunduvalt. Tegelikult tarbitud lisaainete hulka pole aga võimalik kokku arvutada, sest tootjal pole kohustust lisaainete määra avalikustada.

Juba 1970. aastate algul avastasid ameerika teadlased, et koolis halvasti edasi jõudvate ja rahutute laste toit sisaldas rohkem lisaaineid kui teistel. Hilisemates uuringutes on avastatud, et kunstlikud värv- ja lisaained suurendavad laste õpiraskusi ja käitumishäireid, nagu ärrituvust, impulsiivsust, rahutust, unehäireid, kannatamatust, sotsialiseerumishäireid ja koguni agressiivsust.

Aspartaam

Kunstliku magusaine aspartaami kahjulikust mõjust on tehtud lugematuid uurimusi, sellegipoolest kasutatakse ainet rohkem kui 6000 toiduaines ja ravimis.

Aspartaami kõige levinumad kõrvalnähud on peavalu ja migreen, ängistus, ärevus, masendus, unetus, uimasus ja väsimus. On avastatud, et lisaks vähile põhjustab aine epilepsiahooge. Suur osa närimiskumme sisaldab aspartaami, ühe närimiskummi padjakese närimine võib vallandada raske peavaluhoo nagu ka lubjatabletid ja muud tooted, mis sisaldavad aspartaami. Inimesel, kes kannatab peavalude all, tasuks üle vaadata kõik ravimid ja toiduained, mida ta kasutab, sest paljude peavalud on lakanud, kui nad on loobunud aspartaami sisaldavatest toodetest.

Vastavalt seadustele ei tohi lisaained kahjustada ega ohustada inimese tervist. Selle reguleerimiseks on kasutusele võetud nn ADI-arv (Acceptable Daily Intake) ehk lisaainete aktsepteeritav päevane määr. Inimesele aktsepteeritav ADI-arv tugineb loomkatsetele, mis on tehtud üksikute lisaainete suhtes. Sellistel katsetel põhinevad soovitused ei võta aga arvesse lisaainete koostoimet, inimese individuaalset tundlikkust mõningate ainete suhtes ega erinevaid toitumisharjumusi. Üldkokkuvõttes on uurimustulemused väga puudulikud, lisaainete koostoime ja pikaajalise tarbimise mõjude kohta pole üldse mingeid andmeid.

Aga mida siis teha ja mida asemele soovitada?

Magustada võib datlitega, jaanileivapuu jahuga, banaanidega, meega; praegu saadaval olevatest naturaalsetest suhkrutest on kõige kasulikumad inka suhkur e Panela suhkur, ja kookosõie suhkur. Inkasuhkrus või Panela suhkrus on viis korda rohkem mineraalaineid kui tavalises pruunis suhkrus. Karamelline Panela suhkur on hea raua, magneesiumi, fosfori ja kaltsiumi allikas. Kookospalmi- ehk kookosõie suhkur keedetakse kookosõie nektarist. Kookosõie suhkur on madala glükeemilise indeksiga (GI-35), mis on madalam kui agave siirupil (GI-42) ja meel (GI-55). Kookosõie suhkur on naturaalsetest suhkrutest kõige toitvam, sisaldades C- ja B-grupi vitamiine, mineraalidest rauda, magneesiumi, kaaliumi ja tsinki. Kookosõie suhkur on maitselt kõige magusam.

Stevia lehte peetakse veel sadu kordi magusamaks kui rafineeritud suhkur, ometigi ei sisalda ta peaaegu üldse kaloreid. Nii et stevia suhkur on ka üks valik, olgugi et jahuna ei pruugi selle maitse kõigile sobida ja sellisel juhul võib proovida steviast tehtud geeli, millel puudub kibekas maitse.

Agavesiirup aga tõstab kiiresti veresuhkru taset.

Tiina Keldrima, psühhiaater

Allikas: Loodustohter

Foto: organicconnectmag.com

Toimetas Ksenia Kask