Jürgen Rooste: Hei, härra president

10. august 2013 kell 9:12



ilves

Jürgen Rooste avaldas Maalehes luulevormis pöördumise president Toomas Hendrik Ilvese poole, mille autori lahkel loal avaldame täiskujul ka Telegramis.

 

Hei, härra president, Sa meeldid mulle,

me saame hästi läbi,

noh, Sina loed raamatuid, mina loen raamatuid,

samas …

 

Mäletad, kunagi oodati Sind ja Obamat,

ma näen siiamaani noori plikasid,

kelle tissidel troonib Obama,

ja kuigi oleksin valmis

nii möödaminnes kobama,

tekitab see mus vastikust.

 

Hei, Ilves, Obama on ju politikaan,
ta on USA ansip, savisaar, ilma veendumusteta

valmiskõikelubama karjerist.

Mis ta põhilubadus oligi?

Quantanamo vangilaagri kinnipanemine

või Quantanamera uusversioon?

Kumbagi ta teind ei ole.

Kui sõitsime USAs lõunaosariikide teid

oli ühe mehe kaubikul

Lenin 1917 Hitler 1934 Obama 2012

 

Ma saan mõistusega aru, et

nii jube see pole, aga c’mon!

Ta vedas kõiki alt, parajalt.

Mäletad küll, tuline oli tollal, valus ja valelik oli õhk,

sõnad kui põhk

poliitik kui tõhk

 

Sa oled meie supervalik, kangelane!

Ja ma olen tänini Su poolt, aga …

No kuule … see haridusseadus, ma saan aru,

et pole põhiseaduse vastane, aga Sa saad vähemasti

midagi öelda! Mees ju!

 

THI – Sa oled mulle armas, aga võta palun nüüd

ette see eesti elu edetabel

 

me joome enim

meil on enim narkosurmasid

meil liigub HIV kiiremini kui Aafrika riigikestes

meie iive on madalaim ja me rändame enim minema

meil on kõige rohkem üksikvanemaid

üksikemad ja kärgpered on me teema

(ma tean: naine just ütles mulle)

me inimesed on jäetud üksi ja hätta

oma väetite lähedastega

me maakohtade koolid on kinni

lastel pole kindlat pinda jalge all

Aga SKT aina kasvab, eks.

 

THI, president, ma pole Marilyn Monroe,

mu kleit ei kerki kerges tuules, mu armastus

su poole ei tuhise luules.

Aga Sa oled väärt mees.

Ma palun: pane oma jalg maha nii et mürtsub.

sest poliitikas kedagi teist pole, kes seda teeks.

Sa oled me viimane mees mängus,

ja mul on Sind vaja.

Hei! Mr President! Läbi aja
ja Bob Dylani kaikuva kaja

ma kutsun sind välja,

me pole küll lausa näljas,

aga alandatud ja häbistatud küll.

 

 

Jürgen Rooste

 

Foto: slaters.co.uk