Kristina Kallas: ükski riik pole integratsiooniga väga hästi toime tulnud

28. mai 2013 kell 17:36



immigration

Balti uuringute instituudi juhatuse liige Kristina Kallas ütles Stockholmi rahutusi kommenteerides, et probleemides immigrantidega ei ole Rootsi erandlik, sest tegelikult ei ole ükski riik integratsiooniga väga hästi hakkama saanud, vahendab ERR.

 

Nädala kestnud märatsemine Stockholmi tänavail pakub mõtlemisainet kogu Euroopale. Kallas rääkis Vikerraadio saates “Reporteritund”, et Rootsi immigratsioonipoliitika mõistmiseks tuleb minna üsna kaugele, Rootsi imperiaalse ajaloo juurde. “Rootsi riigi ettekujutus endast ei ole väikese kogukondliku rahvusriigi ettekujutus. See juba iseenesest tekitab neil tunde, et neil on maailmas suurem roll kui näiteks mõni väike rahvusriik nagu Eesti seda tajuks. Nad võtavad kohustust aidata, osaleda, otsustada palju tõsisemalt,” selgitas ta.

Kallase sõnul on sisserännet soodustatud seetõttu, et Rootsi on eriti pärast Teist maailmasõda oma elanikkonnale süstinud väärtushinnangut, et riigil on kohustus abivajajaid ehk valdavalt põgenikke aidata, töökäsi on aga vaja läinud ka majanduse ülesehitamiseks.

Samas rõhutas Kallas, et Rootsi pole erand, kes oleks immigratsioonipoliitikas läbi kukkunud, sest sisserännet kogeb peaaegu iga riik ning migratsioonisurve on eriti suur arenenud riikidele.

Kallas peab vajalikuks eristada varjupaiga taotlejaid ja pagulasi neist, kes suunduvad oma perekondadele järele. “Päris palju on ikkagi just peredega taasühinejaid – tuuakse oma õed, lellepojad, emad, isad, suur perekond ka üle. Nemad ei ole tegelikult põgenikud, varjupaigataotlejad. Taani on näide – ta alustas immigratsioonipoliitika konservatiivsemaks keeramist sellest, et piiras väga räigelt pereliikmete migratsiooni. /…/ Rootsi seda ei tee ja lootus, et küllap inimesed juba Rootsis olles ise integreeruvad, on läbi kukkunud,” nentis ta.

 

Loe täispikka artiklit: ERR

Foto: conservativebyte.com

 

Toimetas Mariann Joonas