Obamagate ja teised skandaalid õõnestavad presidendi jalgealust

21. mai 2013 kell 9:25



obamagate

President Barack Obama administratsiooni jaoks oli läinud nädal tema ametiaja raskeim. Korraga tuli tegelda kolme skandaaliga, mis kõik tekitasid küsimusi ta administratsiooni aususe suhtes, kirjutab Neeme Raud ERR-i uudisteportaalis.

 

Obamagate – kõrvutamine Nixoniga

Kõige mustem vari, mis Ameerika riigipea kohale võib kerkida, on ta kõrvutamine Richard Nixoniga, ainsa presidendiga, kes ametist lahkuma sunniti. Vabariiklase Nixoni viis Valgest majast salaoperatsioon Washingtonis Watergate’i hotellis, kus oli 1972. aastaste presidendivalimiste eel demokraatide valimisstaap, vahendas ETV saade “Välisilm”.

Tagasivalimist taotlenud Nixoniga seotud isikud murdsid valimisstaapi sisse, et hankida infot vastaste võimalike valimisstrateegiate kohta.  President Barack Obamalt küsiti läinud nädalal üsna sarnaselt, kas ka tema administratsioon on võimust joobunud ega ei taju enam lubatu piire. Nimelt selgus, et maksuameti ametnikud võtsid mitmed konservatiivsed grupid eriliselt luubi alla, teiste seas ka Obama suhtes väga kriitilise Teepartei.

Obama ise väitis, et ei teadnud maksuametis toimunust enne, kui meedia sellest rääkima hakkas, ning et tema võrdlemine Richard Nixoniga on kohatu. “Olen ärritunud, sest … vaadake, olen avaliku elu tegelane ja mõistan, et kui tulevased administratsioonid hakkavad kasutama maksuseadusi poliitilistel eesmärkidel, ei ole meist keegi rünnakute eest kaitstud. Seepärast ütlesingi, et ei loe kas oled demokraat või vabariiklane, meid kõiki peab ühtviisi häirima see, kui maksuamet ei käitu täiesti sõltumatult,” rääkis Obama.

Maksuameti madalama astme töötajad toimisid Obama hinnangul täiesti omavoliliselt. Alluvate agaruse eest pidi aga tasuma maksuameti juht Steven Miller, kes üsna kiirelt vallandati.

 

Obama administratsioon on rikkunud meediavabadust

Ent Obama valitsuse mured vaid maksuameti skandaaliga ei piirdunud. Selgus, et justiitsministeerium oli sihikule võtnud rea uudisteagentuuri Associated Press ajakirjanikke, kes uurisid al-Qaeda nurjunud operatsiooni Jeemenis. Ajakirjanike telefonikõnesid kuulati pealt, et välja selgitada kes valitsusametnikest neile infot lekitas.

“Tegemist oli väga tõsise infolekkega, väga, väga tõsisega. Olen prokurör alates 1976. aastast ja pean ütlema, et tegemist on kui mitte kõige tõsisema, siis ühe tõsiseima infolekkega, mida olen näinud,” ütles USA justiitsminister Eric Holder. Ameerika avalikku arvamust aga ei rahuldanud ministri väited, et meedia ülisalajase info lekitamine ohustas USA rahvuslikku julgeolekut. Administratsioon oli silmitsi uute süüditustega, et ta on kuritarvitanud oma võimu ja rikkunud vaba ühiskonna üht kirjutamata seadust – meediavabadust ning ajakirjanike õigust oma allikaid kaitsta.

 

Hämarad lood Benghazi USA konsulaadi rünnaku ümber

Kolmas skandaal , millega läinud nädalal Washingtonis tegeldi, puudutas mullu 11. septembril Liibüas Benghazis toimunud rünnakut USA konsulaadile, milles hukkus Ameerika suursaadik Christopher Stevens. Administratsioon ei ole selle kohta seni täit tõde avaldanud ja vabariiklased uurisid, mida siis varjata püütakse. Tuld saadeti kustutama taas president, kelle sõnul ei teadnud ka Washington ise esialgu, mis Liibüas täpselt toimus, ning seetõttu anti ka vastakat infot. Obama sõnul on tema administratsioon nüüd suutnud aga luua pildi asetleidnust ja midagi enam ei varjata.

Kongressis Valge maja sõnu puhta kullana siiski ei võeta. Kõigi kolme skandaali suhtes jätkuvad juurdlused.

 

Obama võimalused midagi muuta on käest libisenud?

Valge maja peab seega oma aega ja tähelepanu veel mõnda aega neile teemadele pühendama, mis omakorda tähendab, et administratsioon ei saa keskenduda immigratsioonireformile, mis loodeti hääletusele panna enne sügist, mil kongressi liikmed peavad hakkama mõtlema aasta pärast ees seisvale tagasivalimisele ning mille tõttu seadusandlik protsess taas aeglustub.

Obama teise ametiaja esimene jõuline katse Ameerika relvaseadusi reformida kukkus aprilli keskel läbi. Kui nüüd ootab sama saatus ka immigratsioonireformi, on tal tõepoolest põhjust muretseda, mida ajalooraamatud tema saavutustest kirjutama hakkavad.

 

Täispikk artikkel: ERR

Loe lisaks: Bloomberg, Fox News, News Busters, Infowars

Pilt: theulstermanreport.com

 

Toimetas Mariann Joonas