Kui algse EL-i ühishankega pidi Eesti sel aastal Pfizer/BioNTechilt välja ostma 1,3 miljonit vaktsiinidoosi, siis Euroopa Komisjoni juhitud läbirääkimiste tulemusel vähenes arv märgatavalt, ütles ERR-ile sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Neeme Raidvere. Nüüd on Eestil kohustus aastatel 2023 kuni 2026 välja osta ligi 239 000 vaktsiinidoosi.

Samas on esimese kuue kuu jooksul riigis maha kantud ligi 728 000 vaktsiinidoosi ning juuni lõpu seisuga oli laos vaktsiinidoose veel 732 000 ehk siis veel umbes 10 miljonit eurot lendab prügikasti. Ligi kolmveerand mahakandmisele läinud doosidest olid Pfizer/BioNTechi vaktsiinid ja pea kaks kolmandikku laos olevatest vaktsiinidest on samuti Pfizeri kaitsesüstid.

Lepingu muudatuste järgi peab Eesti sarnaselt teiste EL-i riikidega tasuma ka kokkuleppetasu, millega tagatakse dooside mahu vähenemine ning ka vajadusel odavamate täiendavate vaktsiinide ost, sõnas Raidvere.

Saksamaa kandis maha lausa muljetavaldavad 83 miljonit vaktsiinidoosi – 2022. aasta lõpuks hävitati 54 miljonit doosi ja 2023. aasta esimeses kvartalis viskas riik ära 29 miljonit doosi. Saksamaal on nõudlus koroonavaktsiinide järele vähenenud ja suure tõenäosusega peab Berliin veel rohkem vaktsiine maha kandma.

Saksamaal elab 83 miljonit inimest, riigis on tehtud 192 miljonit koroonasüsti. Kui aga ka laos seisvad 120 miljonit doosi tuleb maha kanda, siis kasutamata vaktsiinide väärtus ulatub umbes nelja miljardi euroni. Samas on Saksamaale lepingute järgi saabumas veel 260 miljonit vaktsiinidoosi.