Ilves Sloveenias: Eestile tõid majanduskriisi ajal edu julged reformid

16. juuni 2013 kell 9:14



ilves

President Toomas Hendrik Ilves tutvustas kohtumistel Sloveenia riigipea Borut Pahori, Rahvusassamblee esimehe Janko Veberi ja peaministri Alenka Bratušekiga Eesti poliitilisi valikuid majanduskriisist väljumisel ning ütles, et Eesti puhul tõid edu kiired ja julged reformid.

 

Keeruline majanduslik olukord on Sloveenias tekitanud pingeid nii ühiskonnas tervikuna kui ka erakondade vahel, kes peavad langetama raskeid otsuseid. Presidendid Ilves ja Pahor kinnitasid ühiselt, et riigipea roll on lepitada keerulistel aegadel poliitilisi jõude ning leida ühisosa maailmavaadete ja langetada tulevate otsuste vahel, teatas presidendi kantselei.

“Eesti ja Sloveenia on sarnased väikeriigid – nii ajaloolises mõttes kui praegu, kui oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmed ning kasutusele võtnud euro. Me mõistame teineteist,” ütles Eesti riigipea kohtumisel president Pahoriga.

“Eestis vähenesid majanduskriisi ajal inimeste sissetulekud ja paljud kaotasid töö. Valitsus kärpis drastiliselt kulutusi, vastu tuli võtta kiiresti raskeid otsuseid. Seejuures on oluline, et karme eelarveotsuseid tuleb oma inimestele selgitada. Rahva valmisolek tulla majanduskriisist välja oli meie radikaalsete reformide aluseks. Praegu oleme kunagi vastu võetud otsuste üle uhked,” sõnas president Ilves.

Samavõrd oluline on hiljem – olude paranedes – hoolitseda, et ei tekiks käärid, kus maa on küll riigina hakkama saanud, kuid paljudel inimestel on jätkuvalt keeruline ots otsaga toime tulla, lisas Ilves.

Riigi osa Sloveenia majanduse strateegilistes valdkondades, nagu energiasektor, pangandus, telekommunikatsioon ja infrastruktuur, on väga suur. Hiljuti alustas riik erastamisprotsessiga, kui valitsus otsustas müüki panna Sloveenia suuruselt teise panga ja 15 ettevõtet.

President Ilvese sõnul on erastamine riigisiseselt tundlik teema, millega kaasneb rahva hirm ja erakondade vastakad seisukohad. “Meie saime omal ajal aru, et erastamist ja välisinvestorite tulekut ei tasu karta. Küll aga on eduka erastamisprotsessi eeldus, et tehingud oleks läbipaistvad,” lisas ta.

Presidendid Ilves ja Pahor esinesid peale kahepoolset kohtumist Bežigradi gümnaasiumis ühisloenguga, kus riigipead arutlesid õpilaste aktiivsete küsimuste saatel Euroopa Liidu, Eesti ja Sloveenia suhete ning majanduse teemadel. Kahe presidendi debatti tuli kuulama üle 200 õpilase. Suurem osa president Ilveselele esitatud küsimustest puudutasid Eesti e-edulugu.

Eesti riigipea tutvustas õpilastele meie e-valimiste ja e-teenuste süsteemi, andis ülevaate IT-sektorist ja idufirmade kultuurist. “Eesti suurim välisabi artikkel on edukad infotehnoloogilised ja e-valitsemise lahendused. Eesti ja Sloveenia on vaid ühe telefonikõne või e-kirja kaugusel. Me oleme valmis teiega jagama enda kogemust nii majanduskriisi ületamisel kui e-lahenduste juurutamisel,” ütles Ilves.

Euroopa Komisjoni ennustab Sloveeniale tänavu kaheprotsendilist majanduslangust ja eelarvedefitsiidiks 5,3 protsenti. Sloveenia majandus kannatab endiselt buumijärgsete nähtude käes, riigivõlg on praeguseks enam kui kahekordistunud, pangandussektor on viimased kolm aastat olnud kahjumis, jõudes eelmisel aastal 771 miljonit eurose kahjumini, töötute arv, mis ulatub 111 000-ni, on suurim pärast 1993. aastat, sisetarbimine on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 7,7 protsenti.

 

Allikas: BNS

Foto: Janwikifoto / Wikimedia Commons

 

Toimetas Mariann Joonas