Korruptsioon ministeeriumis päädib ettevõtja Siilatsi sadamakai lammutamisega

19. november 2013 kell 19:28



IMG_4607Telegram kirjutas oktoobris korruptsioonist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM), mille käigus hakati ärimees Viktor Siilatsile kaikaid kodaratesse loopima. Nimelt kutsus Haapsalu eelmine linnavalitsus Siilatsit investeerima Haapsallu, andes kõik vajalikud load ja kooskõlastused, et merevärav igati eeskujulik ja ohutu saaks. Kui investeering oli tehtud ja sadam kasutuseks valmis, teatati otsesõnu, et nüüd tunnevad “omad” sadamapidamise vastu huvi. Omaks osutus MKM-i asekantsler Eero Pärgmäe. Järgnes sündmustejada, millesse olid segatud eelnimetatud ministeerium ja selle alluvuses olev Veeteede Amet. Lugu päädis kohtuga, kus Siilatsi suhtes rakendati seadust tagasiulatuvalt ja kehtestati seadustes mitteeksisteeriv norm. Teisipäeval, 19. novembril, alustas Veeteede Amet kai lammutamist.

 

Siilats kommenteeris Telegramile, et Veeteede Amet kohustas tema firmat seda kaid eemaldama:  “Me vastasime, et ei saa, kuna puudub lammutusluba ja seda KOV meile ei väljasta, kuna see läheks vastuollu nende volikogu otsusega, mis põlistab olukorra ja soovib piirkonda maksimaalselt kaikohtade arvu. Mina ei saa ega tohi seadust rikkuda, Veeteede Amet vist tohib, sest nad lammutavad ilma lammutusloata.”

Veeteede Ameti pressiteates seisab, et sadamakai paigaldati ebaseaduslikult ja seetõttu on see vaja ka teisaldada. Ameti meresõiduohutuse teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja René Sirol ütles Telegramile, et kai eemaldamiseks ei ole lammutusluba vaja, kuna midagi ei lammutata, vaid kai lihtsalt tõstetakse teise kai külge, mis alles jääb.

Viktor Siilats sõnas seepeale, et kuna kohus tembeldas kai ehitamise ehitustegevuseks, siis igasuguse ehituse modifikatsioon (näiteks kui otsustatakse teisaldada majal rõdu teise kohta) on ehitamine ja selleks on vaja ehitusluba. “Kui rõdu lammutatakse, on vaja lammutusluba. Lisaks on vajalik ka vee-erikasutusluba, kuna töid teostatakse vees. Mõistagi ei ole Veeteede Ametil ka seda luba,” ütles ta.

Lammutamise eest nõuab Veeteede Amet ärimehelt 9000 eurot, kuigi Siilats sai professionaalselt kai-paigaldajalt sama töö tegemiseks hinnapakkumise 3000 eurot. Amet otsustas sellegipoolest kasutada vähetuntud ettevõtet, mille omanikuks ja juhatuse liikmeks on Veiko Vask. Veeteede Ameti peajuristiks on Hannes Vask, kellel on väidetavalt Veiko-nimeline vend.

 

Veeteede Amet ütleb, et kooskõlastust ehituseks ei olnud, kuid vanad kokkulepped räägivad vastupidist

Miks kai üldse ehitati, kui see nüüd ebaseaduslik on? Sirol ütles Telegramile, et kai ehitatigi ilma vastava kooskõlastuseta. Siilats selle väitega nõus ei ole: “Tol korral ei olnud luba vaja ja kõik oli tolleaegsetele seadustele vastav. Ehkki Haapsalu kohalik omavalitsus kinnitas kirjalikult, et täiendavate ujuvkaide veeskamiseks pole luba tarvis ja tegu ei ole ehitustegevusega, palusime ikkagi Haapsalu aselinnapeal kaide asetusprojekt ja plaan kooskõlastada, mida ta ka tegi.”

Siilats jätkas: “Meil on ka MKM-i kantsleri Marika Priske kiri tööde teostajale, kus kantsler Priske kinnitab, et ujuvkaide vetteasetus ei ole ehitustegevus. Nii on Eestis vetteasetatud ca 10 km ujuvkaisid, mis tänase seisuga on muutunud kõik ebaseaduslikeks.”

“Ehkki tegu ei olnud ehitustegevusega, seega ei vajanud see toiming Veeteede Ametiga kooskõlastust, helistasin sellegipoolest 2007. aasta suvel VTA peadirektori asetäitjale meresõiduohutuse alal. Sel hetkel oli René Sirol peadirektori ülesannetes, kuna peadirektor oli puhkusel,” sõnas Siilats ja lisas: “Sain hr Sirolilt teada, et meie sadamaakvatoorium ei ole VTA probleem, kuna VTA tegeleb seadusest tulenevalt ainult üldkasutatavate veeteedega, sadama akvatoorium ega sadama sissesõidutee ei ole aga seadusest tulenevalt üldkasutatav veetee. Sadamate sissesõiduteede eest vastutab iga sadama omanik. Veskiviigi sadamat ei olnud siis veel olemaski.”

Ärimees küsis ka, kas Sirol võib talle seda juttu ka kirjalikult kinnitada, mispeale ametnik saatiski kirjaliku kinnituse, et üldkasutatav veetee lõppes enne Suur Holmi sadama akvatooriumi ära ning et sadamate sissesõiduteedel teostab järelevalvet vastava sadama omanik. “Küsisin, et aga kui see nende asi ei ole ja  Suur Holmi sadama taga ka ühtegi sadamat ega sissesõiduteed ei ole ning üldkasutatav veetee ei jätku, siis miks nad sätivad oma liikluspoisid teisele poole Suur Holmi sadamat, jättes mulje, justkui liiklus jätkuks kuhugi/eikuhugi ka teisel pool Suur Holmi sadama akvatooriumit. Selle peale Sirol vastas, et see on viga, nad pole jõudnud neid poisid eemaldada ja eemaldasidki poid, et liiklejaid mitte eksitada. Kõigest sellest tulenevalt ei olnudki muud võimalik tuletada, et tegu ei olnud ehitustegevusega ja tegu ei olnud veeteega, mistõttu Veeteede Ameti kooskõlastust ei olnud vaja,” selgitas Siilats

Kuid paar nädalat hiljem, kui kaid juba paigas, tuli Veeteede Ametist kiri, et see on ehitatud veeteele nende kooskõlastuseta. “Võtsime VTA-ga ühendust ja oma arust rääkisime asjad sirgeks, nad on ka korduvalt meedias, aga ka sellel koosolekul rõhutanud, et kõik on seaduslik. Kuni mingi hetk hakkasid jurama, et veetee ja üldkasutatav veetee on erinevad asjad ning et veetee hõlmab kõike. “Palja” veetee mõistet aga seaduses ei eksisteerinud ja selsamal kurikuulsal koosolekul kasutab Veeteede Ameti peadirektor läbisegi mõisteid veetee, üldkasutatav veetee, laevatee, sadama sissesõidutee. Kusjuures kõik need mõisted on valed, tegu on Suur Holmi sadama akvatooriumiga ehk sadamabasseiniga.”

 

Kaks aastat kohtuvaidlust

Vaidluse käigus üritas VTA projekteerida sinna laevatee, mille nad väitsid seal olevat. See ei õnnestunud, projekti preambulis tunnistavad nad ise ka, et laevateed seal ei eksisteeri. “Ei eksisteeri tänase päevani, ehkki nad muutsid seaduses laevatee mõistet. Nad muutsid oskamatult,” leiab Siilats. “Kohtuvaidluse käigus muutsid nad seadusi selliselt, et sinna tekkis veetee mõiste, mis on erinev üldkasutatavast veeteest. Nüüdseks on iga asi, ka sadama akvatoorium veetee.”

Kohus rakendas seadust tagasiulatuvalt ja nii osutuski ärimees loata ehitajaks veeteel: “Seadusesse viidi sisse ka mõiste, et peab naabersadamasse tasuta läbi laskma läbi oma akvatooriumi. Sel ajal, kui me sillad vette asetasime, ei olnud sellist nõuet ega ka naabersadamat. See sadam tekkis pool aastat hiljem.”

“Ehkki veeteede amet räägib jätkuvalt veeteest, üldkasutatavast veeteest, sadama sissesõiduteest jne, on see tegelikult vaid läbipääs naabersadamasse, mida nad rajavad. Aga me rajasime ise selle läbipääsu, oma kuludega. Niipea kui saime aru, et küsimus ei ole läbipääsus, vaid võimumängus ja korruptsioonis,” tõdes Siilats lõpetuseks.

 

IMG_4593

IMG_4605

 

Kai teisaldamise hetkel oli selle külge kinnitatud Läänemaa vabatahtlike merepäästelaev, millel viibinud merepäästja keeldus laevaga kai äärest lahkumast ja kutsus kohale politsei. Päästelaev paigutati siiski ümber erakinnistu külge, kinnistuomanikult selleks luba küsimata.

Vabatahtlike merepäästjate ülem Ahti Olesk, kes ise hetkel Haapsalus ei viibinud, ütles Telegramile seepeale, et huvitav, kuhu see teisaldati, kuna see kai oli suure aluse jaoks ainus võimalik kinnituskoht sadamas. “Loodan, et alusega midagi juhtunud ei ole, sest päris iga mees sellega sõita ei tohi,” sõnas ta ja lisas, et hoolimata teistest ametitest on vähemalt sadam nendega käitunud korrektselt. “Sadam saatis meile kirja, kus andis teada otsusest ja palvest alus mujale viia. Et aga sobivat kohta nii suure aluse jaoks on raske leida, saatsime murekirja siseministeeriumile ja vist ka politseisse, kuid kuna nendelt ei ole siiani vastust tulnud, ei teadnud me, kuhu alust viia.”

Olesk ei oska öelda, kes võis sellest kohtuasjast kasu saada. “Meile oli see kai väga kasulik, sest mujale me ei oleks mahtunudki. Aga eks see on sadamaomaniku ja Veeteede Ameti vaheline vaidlus. Keeruline situatsioon… Kohtulahendile ma hinnangut ei anna, kuna ma ei ole sellega piisavalt põhjalikult tutvunud. Aga minu arvates oleks see olnud lahendatav sadamaomanike, KOV ja riigiametite kokkuleppega, n-ö tassi kohvi ja pitsi konjaki ääres.”

Teisipäeva õhtuse seisuga kaid veel ei eemaldatud, kuna töö teostajad ei saanud selle kinnitusi lahti.

IMG_4641

 

Püüdsime oktoobris Siilatsi juhtumi asjus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt kommentaari saada, kuna artikli lõpus avaldasime ka korruptsiooni ilmestavad salvestised ministeeriumi koosolekult, kuid sellele palvele vastust ei tulnud. Selle asemel jõudis meieni paar nädalat hiljem ministeeriumi vilepuhujate kaudu info, et korruptsiooniga tegelemise asemel hakati hoopis andmete lekitajaid otsima.

 

 

Allikad: Viktor Siilatsi pressiteade, BNS, Veeteede Amet

Fotod: pealtnägijad

 

Toimetas Mariann Joonas