TÜ seireuuring: antikehad on ligi 82 protsendil täiskasvanutest. Milleks ikka veel need meetmed?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

14. detsember 2021 kell 16:02



Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu värsked tulemused näitavad, et oktoobriga võrreldes on koroonaviirusevastaste antikehadega täisealiste hulk tublisti kasvanud. Viirusekandjate osakaal on kuuga vähenenud kolmandiku võrra.

 

Antikehad on ligi 82 protsendil täiskasvanutest, mida on viis protsenti enam kui oktoobris. Kõige suurem on antikehadega eakate hulk, keda on uuringu järgi 91%. Antikehad on saadud nii vaktsineerimisest, läbipõdemisest kui ka tõhustusdoosist.

1.–13. detsembrini toimunud seireetapi jooksul käis koroonaviiruse testi tegemas 2331 täisealist inimest üle Eesti. Positiivse testitulemuse said 35 inimest, kellest 22 olid viiruse äsja läbi põdenud ja üksnes 13 veel nakkusohtlikud. See tähendab, et Eestis võib praegu olla nakkusohtlik keskmiselt iga 175. täiskasvanu ehk 0,6% täisealisest elanikkonnast. Seda on ligi kolmandiku võrra vähem kui oktoobrikuise seireetapi ajal.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on uuringutulemused enne saabuvat pühadeaega üsna julgustavad, kuid olukord võib kiiresti muutuda. “Vaadates seda, kuidas mitmes Euroopa riigis on nakatunute arv taas tõusma hakanud, tuleks praegust olukorda võtta kui hingetõmbepausi enne omikrontüvega saabuvat uut lainet. Meie uuringutulemused näitavad päris head antikehade levimust, kuid me ei tea, kui hästi suudavad need meid uue viirusetüve eest kaitsta. Senised, peamiselt laborikatsetel põhinevad rahvusvahelised uuringud on näidanud, et omikrontüvi murrab sellest kaitsest küll läbi, kuid ei pruugi nii sageli rasket haigust kaasa tuua,“ selgitas Kalda.

Uuringu järgi on kasvanud ka toetus laste vaktsineerimisele, ent suurem on toetus nende seas, kel endil alla 18-aastaseid lapsi peres ei kasva. Lastega perede seas on toetus laste vaktsineerimisele väiksem, tõi Kalda esile.

 

50% immuunsust = piirangutest loobumine?

Tuletame veelkord meelde, et Martin Kadai, endine terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja, ütles pool aastat tagasi “Terevisioonis“: “Kui on saavutatud 50 protsendi inimeste vaktsineeritus või see, et nad on läbipõdenud, sellest hetkest saame rääkida püsivast piirangutest loobumisest.”

Intervjuu toimumise ajal, märtsi lõpus oli antikehadega inimesi Eestis 20 ja 30 protsendi vahel. Nüüd on neid juba 77% ja täielikult vaktsineerituid (2 doosiga) 52% elanikkonnast.

Kuhu jääb piirangutest loobumine???

Samas intervjuus ütles Kadai ka seda, Iisraeli-sarnast süsteemi, kus vaktsineeritud teatud tõendi alusel saavad suuremaid vabadusi nautida, ta ei poolda. “Ma loodan, et ma ei näe Eesti ühiskonda sellises düstoopias. See on see, mida nn lamemaalased räägivad kui ühte vandenõud. Aga kui vandenõu saab reaalsuseks, siis ta ei ole enam vandenõu. Ma väga loodan, et Eesti sellises ühiskonnas ei avasta ennast.”

Möödunud nädalal võttis Kadai taas sõna, öeldes muuhulgas, et “Me ei ole kunagi varem pannud gripi pärast koole või meelelahutusasutusi kinni.”

Mis puudutab seda, et tõugata inimesi vaktsineerima sellega, et võtta ära võimalus testi alusel osaleda kontrollitud üritustel, siis see on Kadai arvates natuke piiripealne tegevus, sest ka kõik poliitikud on öelnud, et Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik: “Me peame aru saama, et Covid-passi nõue on ju piirang. See on piirang. Kui me paneme piirangu sellel eesmärgil, et kellegi meelsust või käitumist muuta, siis on see natukene küsitav tegevus olukorras, kus meil on selgelt vaktsineerimine vabatahtlik.”

 

Allikad: Tartu Ülikooli uudised, Vaktsineeri.ee, lingid artikli sees

Rohkem infot uuringu kohta leiab Tartu Ülikooli veebilehelt

Vaata ka: Tartu Ülikooli Covid-19 uuringud

Fotod: Canva, TÜ ekraanikuva

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt