Kataloonia korraldab 2014. aastal iseseisvusreferendumi

12. detsember 2013 kell 17:46



catalonia-418x215Kataloonia erakonnad jõudsid kokkuleppele viia Hispaania kirdeosa autonoomses piirkonnas järgmisel aastal läbi iseseisvusreferendum, ütles Kataloonia president Artur Mas neljapäeval.  Hispaania valitsus on tõotanud iseseisvusreferendumit takistada.

 

Piirkonna elanikelt küsitakse 9. novembril 2014, kas Kataloonia peaks nende arvates olema iseseisev riik, ütles Mas. Hispaania juhtiva majanduspiirkonna Kataloonia 7,5 miljonit elanikku ei ole rahul sellega, kuidas keskvalitsus majanduskriisi olukorras nende makse laiali jagab.

Masi juhitav valitsusliit Koondumine ja Liit (Convergència i Unió – CiU) otsustas esitada rahvale kaks küsimust. Esmalt küsitakse: “Kas Kataloonia peaks sinu arvates olema riik – ei või jah?” ja teiseks: “Kui jah, kas sa tahad, et see riik oleks iseseisev – ei või jah?” Mas lisas, et referendumikokkuleppe peavad ametlikult heaks kiitma kõik parteid eraldi.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy konservatiivne valitsus ei ole valmis Hispaania tükeldamist kaaluma ja on lubanud põhiseadusele tuginedes Kataloonia rahvahääletust takistada.

Justiitsminister Alberto Ruiz-Gallardon oli juba konkreetsem: “Mingisugust rahvahääletust ei toimu,” põrutas ta.

11. septembril moodustasid sajad tuhanded katalaanid iseseisvuse toetuseks inimketi, mida hakati kohe Balti ketiga võrdlema.

 

Eesti on Kataloonia iseseisvuspüüdluste osas jäänud kidakeelseks, Läti ja Leedu avaldavad toetust

Välisminister Urmas Paet hoidus septembris andmast hinnangut Kataloonia iseseisvustaotlusele, vahendas rahvusringhääling.

“Hispaania on demokraatlik õigusriik, mistõttu pole kahtlust, et kõik riigi sisepoliitilised vaidlused leiavad demokraatliku lahenduse. Teadaolevalt peavad Hispaania keskvalitsus ja Kataloonia omavalitsus praegu dialoogi, nagu sellises olukorras kohane,” põhjendas Paet pressiesindaja vahendusel Postimehele.

Leedu ja Läti valitsusjuhid on Kataloonia inimketi kommenteerimisel olnud mõnevõrra avameelsemad, mistõttu on Hispaania nende avalduste tõttu vaibale kutsunud nii Läti kui Leedu suursaadiku.

Leedu peaminister Algirdas Butkevičius ütles sügisel usutluses Kataloonia ajakirjandusele, et Balti kett, millega Baltimaad protestisid 1989. aastal nõukogude okupatsiooni vastu, inspireeris katalaane, kes moodustasid eelmisel nädalal samuti inimketi iseseisvuse nõudmiseks. ”Mul on väga hea meel, et Leedu eeskuju inspireerib inimesi ka mujal,” ütles Butkevičius. “Usun, et iga maa peab järgima oma põhimõtteid või seadusi, ning leian, et iga maa peab selle tee ise valima. Minu arvates on rahumeelne viis solidaarsuse näitamiseks ja oma arvamuse väljaütlemiseks igati teretulnud.”

 

 

Allikad: BNS, TelegramERRPostimees, TheLocal.es

Foto: poskok.info

 

Toimetas Mariann Joonas