Pariisi sündmuste varjus: teised kaastunnet vajavad terroriohvrid

17. november 2015 kell 11:47



terror13. novembril Pariisis toimunud terrorirünnakud šokeerisid tugevalt Läänemaailma, mis asus koheselt prantslastele väljendama oma kaastunnet ning solidaarsust. Pariisi ohvrite ja ellujääjate auks on algatatud mitmeid kampaaniaid, sealhulgas leinaseisakuid, lillede toomist ning sotsiaalmeedias oma profiilipildile Prantsuse lipu filtri lisamist. Kahjuks on toimunud lähiajal mitmeid teisigi terrorirünnakuid, milles on hukkunud kümneid ja sadu süütuid inimesi, kuid ühegi nende jaoks pole sellist rahvusvahelist mälestamist korraldatud.

 

Kõigest päev enne Pariisi rünnakuid tapeti Liibanonis Beiruti linnas kahe ISIS-e enesetaputerroristi poolt 43 ning vigastati üle 240 inimese. Antud rünnak oli esimene pärast üle aasta kestnud pausi ning arvatakse, et akt oli kättemaksuks Hezbollahile Süüria sõtta sekkumise aktiveerumise eest. Pommiplahvatused tabasid šiiidide kogukonna keskust ning lähedalasuvat pagarikoda. ISIS-e poolt internetis tehtud avalduse kohaselt lasid nad kõigepealt õhku lõhkeainetega laetud jalgratta ning kui pealtnägijad olid selle lähedale kogunenud, lasi end rahva keskel õhku ka enesetaputerrorist. Siseminister Nouhad Machnouki sõnul leiti ka kolmanda enesetaputerroristi surnukeha ning nähtavasti oli ta hukkunud ühe plahvatuse käigus enne, kui ta jõudis oma pommi plahvatama panna. Liibanonis kehtestati rünnakule järgnenud päeval riiklik leinapäev.

Oktoobri lõpus jõudis ka Eesti meediasse uudiseid Egiptuses Siinai poolsaarel toimunud tragöödiast, kus Vene reisilennuki õnnetuses hukkusid kõik 224 pardalolnut. Kuigi toimunu üle kehtivad veel vaidlused, püüdis ISIS lennuki huku eest vastutust võtta, väites, et nende liige oli lennuki pardale sokutanud pommi, mis oma plahvatusega rebis lennuki kaheks. Vaatamata sellele, et näiteks eestlaste jaoks on Venemaa paremini tuntud kui Liibanon ning venelasi peetakse kultuuriliselt sarnasemaks kui Lähis-Ida elanikke, ei korraldatud Siinai tragöödias hukkunute mälestamiseks Facebooki-kampaaniaid ega kaastundeavaldusena hoonete Vene lipu värvidesse muutmist.

10.oktoobril tapsid kaks ISIS-e enesetapupommitajat Türgis Ankaras 102 inimest, õhkides end rahu nõudval meeleavaldusel. Rünnakus sai viga üle 500 inimese ning toimunut peetakse kaasaegse Türgi üheks verisemaks rünnakuks. Türgi president sattus juhtunu tõttu kriitika alla, mistõttu vallandati kolm Türgi tipp-politseinikku, kellest üks oli Ankara piirkonna juht ning teised tema luure ja avaliku turvalisuse ülemad. Ametnikke süüdistati ebapiisavas turvalisuse tagamises.

Septembri lõpus hukkusid terrorirühmituse Boko Harami pommide läbi 54 ning said vigastada 90 inimest Nigeerias Maiduguri linnas. Terroristide sihtmärkideks olid olnud mošee ning televiisori teel edastatud jalgpallimatši vaadanud spordifännid. Rünnaku käigus visati inimesi isetehtud pommidega ning Nigeeria sõjaväe esindaja sõnul oli lõhkenud kolm lõhkeseadeldist.

Juuli keskpaigas toimus Iraagis Khan Beni Saadi linna rahvarohkel turul rünnak ISIS-e poolt, milles hukkus 100 ja sai vigastada 130 inimest. Plahvatuses hävis 50 kohalikku poodi ning 70 sõidukit ja maapinda tekkis suur kraater. ISIS teatas oma Twitteris, et rünnaku oli läbi viinud iraaklasest enesetaputerrorist, kes õhkis 3 tonni lõhkeainetega täidetud sõiduki. Enamus ohvritest olid tsiviilisikud, kes olid turul tegemas oste püha Ramadani kuu lõppemise pidustuste jaoks. Sarnane rünnak toimus 25. juunil ka Süürias, Kobani linnas, kus autopommid tapsid 146 tsiviilisikut.

Kõigi nende rünnakute puhul võime öelda, et tegu on tragöödiaga ning et me seisame solidaarsuses lähedased kaotanutega, kuid paraku on neist vaid üks sündmus pälvinud sellist rahvusvahelist tagasisidet. Ühtlasi on kurb fakt, et siia nimekirja tuleks lisada rohkemgi neid justkui unustatud massimõrvu, kuid inglisekeelses inforuumis on nende kohta raske – kui mitte võimatu – infot leida, sest tavaline Läänemaailma kodanik ei huvitu tema jaoks võõraste riikide tragöödiatest. Arvestades, et mitmete riikide elanikud elavad igapäevaselt terrorirünnakute hirmus, ei ole üllatav, et inimesed on lõpuks valmis riskima kõigega, et pääseda sõja jalust. Näiteks neli aastat kodusõjas olnud Süürias, kust tuhanded inimesed põgenevad ka ISIS-e vägivalla eest, on tagasihoidlike hinnangute alusel tapetud umbes 210 000 inimest – keskmiselt 144 inimest päevas. Nendest hukkunutest vähemalt pooled on süütud tsiviilelanikud ja ometi me ei näe nende toetuseks lillede merd ega Süüria lippe sotsiaalmeedias. Samamoodi terrorirünnakute hirmus elavatele moslemitele ei saa Läänemaailmast osaks kaastunne ega solidaarsus, vaid umbusaldus ning võõraviha.

Lisaks jääb õhku küsimus – kes mälestab neid sadu tuhandeid süütuid hukkunuid sõjategevuses, mida toetavad Prantsusmaa, USA ja nende liitlased (sh ka Eesti)? Kas me endiselt veel ei saa aru, et vägivald aina sünnitab vägivalda ning sõjategevusega rahu ei saavuta?

 

Allikad: Reuters, Euronews, Middle East Eye, The Guardian, New Matilda, Think Progress

Foto: alixinwonderland9.wordpress.com

 

Toimetas Annika Urvela

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.