Pariisi järelmõjud: Cameroni uued luureseadused keelustaksid krüpteeritud suhtlemise

15. jaanuar 2015 kell 13:48



David Cameron using a mobile phoneKui maikuus toimuvatel Briti parlamendivalimistel võidavad konservatiivid, seisab peaminister David Cameron selle eest, et luureagentuurid saaksid ligipääsu kõigi internetis saadetud sõnumite sisule. Cameron soovib võimaldada luurajatele ligipääsu erinevate sotsiaalmeedia sõnumite sisule ja ka krüpteeritud suhtlusele. Kui ettevõtted tema nõudmistega ei nõustu, plaanib peaminister keelduvad rakendused (näiteks Snapchat, WhatsApp) riigis lihtsalt keelata.

 

Hiljutise Pariisi rünnaku valguses on taaskäivitatud arutelu uute internetis suhtlemist piiravate seaduste üle. Kuigi paljud tsiviilvabaduste eest seisvad organisatsioonid on hoiatanud, et Charlie Hebdo juhtumit ei tohiks kasutada ettekäändena luuremeetmete tugevdamiseks, näib, et mõned riigipead on otsustanud just seda teha.

Esmaspäeval pidas Briti peaminister David Cameron kõne, milles ta lubas valimisvõidu korral suurendada julgeolekujõudude võimu erinevate suhtlusliikide detailidele ning sisule ligipääsemise üle. Cameroni sõnul on selliste seaduste rakendamine sobilik “modernses liberaalses demokraatias“ ja inimesed ei peaks neid kartma, sest kahtlustatavate terroristide krüpteeritud vestlustesse tohiksid võimud tungida vaid siis, kui neil on spetsiifilist luureinfot eelseisva rünnaku kohta. Samuti on võimudel vaja saada poliitiline heakskiit näiteks sise- või välisministrilt.

Lisaks uuele seadusele, mis käsiks ettevõtetel anda julgeolekujõududele ligipääs inimeste sõnumite sisule ning luua “tagavarauksed“ krüpteeritud vestluste jälgimiseks, soovitakse pikendada ja taaselustada ka varasemast tuttavaid seadusi. Cameroni sõnul kavatseb ta keelata krüpteeritud sõnumite saatmise teenused, kui Briti luureagentuuridele ei anta ligipääsu nende sisule. Samuti soovitakse keelustada laialdaselt kasutatav krüpteerimistööriist PGP, mida kasutavad tihtipeale ajakirjanikud, vilepuhujad ja dissidendid.

Seda kõik on aga vaja selleks, et kaitsta riiki terrorirünnakute vastu. Cameron usub, et Pariisi rünnakud näitasid, kui suuremõõdulise ohuga silmitsi seistakse ning et Suurbritannia luure- ja turvaagentuuridel peavad olema oma inimeste kaitsmiseks tugevad võimed.

 

Cameron üritab läbi suruda mahahääletatud “nuhkimishartat”

Eelmisel aastal kehtestas koalitsioon andmete säilitamise ja uurimisvolituste seaduse (Data Retention and Investigatory Powers Act), mille kohaselt peavad telefoni- ja internetiteenust pakkuvad ettevõtted säilitama oma klientide isiklikku suhtlusinfot ning vajadusel võimaldama politseile sellele ligipääsu. 2016. aastani kehtivast seadusest jäeti liberaaldemokraatide vastuseisu tõttu välja samad nõuded brauseri ajaloole ja sotsiaalmeedia sisule. Euroopa Liit kandis sarnase direktiivi maha eelmisel aprillil, sest see rikkus EL-i põhiõiguste hartat. Nüüd aga leiab Cameron, et ei tohiks olla olemas “suhtlemise meetodeid, mida nad ei suuda lugeda“, sest nad ei tohi võimaldada terroristidele turvalisi suhtlusruume üksteisega rääkimiseks. Sel põhjusel soovib ta ära keelata ka näiteks Snapchati – kui sõnum kustub automaatselt pärast selle lugemist, ei saa luure teada, mida see sisaldas.

2012. aastal üritati läbi suruda sideandmete seaduse eelnõud (Draft Communications Data Bill), mis oleks pikendanud kommunikatsioonifirmadelt nõutavat info hoiustamise aega 12 kuuni. Esimest korda oleks pidanud ettevõtted talletama ka detaile sotsiaalmeedias, netikõnedes ning otse-eetris edastatud sõnumite kohta, lisaks juba talletatud e-kirjadele ja telefonikõnedele. Ametnikud oleks pääsenud nende sõnumite sisule ligi vaid asjakohase loaga. Kriitikud kutsusid eelnõud nuhkimishartaks ning liberaaldemokraadid blokeerisid selle vastuvõtmist. Nüüd näevad paljud Cameroni uutes seadustes pelgalt toonase eelnõu taaselustamist. Kriitikute sõnul on Cameronist äärmiselt kohatu üritada taastada mahahääletatud nuhkimishartat, kasutades selleks inimeste emotsioone hiljutise rünnaku taustal.

 

USA võimud nõuavad, et Euroopa muudaks oma seadusi

Ka Euroopa Liidus plaanitakse Prantsusmaa tragöödia taustal tugevdada turvameetmeid. Reedel toimub Brüsselis arutelu Euroopa linnade vahel lendavate isikute kohta info vahetamise ja hoiustamise küsimuses valitsusasutuste omavahelises suhtluses. Samuti plaanitakse Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa survel taaskehtestada passi ja isikutunnistuse kontrollid. Reedel kokkulepitud poliitikad pannakse hääletusele juba järgmisel kuul Euroopa Liidu tippkohtumisel. Reisimisinfo hoiustamisele ja jagamisele osutab vastuseisu Euroopa Parlament ning Schengeni viisavaba reisimise reeglite muutmise vastu seisab Euroopa Komisjon.

Praeguste seaduste kohaselt varustavad Euroopa Liidu liikmesriigid reisijate infoga Ühendriike, kuid mitte teineteist. Selline ettepanek blokeeriti Euroopa Parlamendi poolt aastal 2013 ning sellele blokaadile nõuavad kõige tulisemalt lõppu juba sel nädalal Läti peaminister Laimdota Straujuma ning EL-i tippkohtumiste juht Donald Tusk.

Euroopa-siseseid seadusemuudatusi nõuavad ka USA võimud, kellele teevad muret sajad eurooplased, kes on vahepeal käinud võitlemas IS-i eest ning nüüd naasnud koju. Ameeriklased kardavad, et Lähis-Idast Euroopasse tagasipöörduvad äärmuslased võivad kasutada Euroopa Liidu seadusi, et lennata USA-sse. Üheks ameeriklaste nõudeks Euroopa Liidule on luba hoiustada eurooplaste varutud reisijate infot pikemaks ajaks kui praegu lubatud 10 aastaks. USA justiitsminister Eric Holder kurtis ka, et eurooplased ei pinguta piisavalt, et sundida sotsiaalmeedialt tegema koostööd äärmuslike rühmitustega võitlemiseks. Nüüd aga valmistuvad Euroopa Liidu ministrid avaldama survet sotsiaalmeediatööstusele, et nõuda näiteks Google’ilt, Facebookilt ja Twitterilt paremat koostööd, et takistada terroriste neid kanaleid pidi uusi liikmeid värbamast ning oma propagandaga vihkamist ja vägivalda õhutamast.

 

Privaatsuse kitsendamine inimeste hirmu ära kasutades

Cameroni plaanidele seisab vastu liberaaldemokraatide esimees Nick Clegg, kes kritiseeris Cameroni osalemist Prantsusmaal väljendusvabadust kaitsval demonstratsioonil, kui poliitik soovib kehtestada piiranguid vabadusele oma kodumaal. Tema sõnul pole mõni poliitik saanud aru irooniast, kui ühel hetkel väidetakse, et kaitstakse väljendusvabadust ning järgmisel hetkel nõutakse kõigi Briti kodanike vabaduste suurt rikkumist.

Üheks plaanitava seaduse negatiivseks mõjuks on ka krüpteeringutega tegelevate ettevõtete lahkumine Suurbritanniast. Ühtlasi on eksperdid seisukohal, et krüpteeringute keelustamine või krüpteeritud vestlustele ligipääsemiseks “tagavarauste“ rajamine muudaks tavapärase küberkuritegevuse lihtsamaks. See muudaks ohtlikumaks näiteks netipangas käimise ning digitaalselt tundliku info (nt tervishoiusüsteemi) talletamise.

Ka Saksamaa Rohelise Partei parlamendiliige Jan Philipp Albrecht leiab, et uute piiravate seaduste üle ei tasuks rõõmustada. Nimelt usub ta, et EL-i siseministrid annavad Suure Venna meetmete kehtestamisega terroristidele eelise, sest inimesed saavad oma tsiviilvabaduste arvelt vaid võltsturvatunde. Albrechti sõnul poleks suuremahuline info kogumine Prantsusmaal ära hoidnud rünnakuid Pariisis, sest kurjategijad olid tegelikult juba turvajõududele tuntud. Tema sõnul oleks võimud pidanud vahetama omavahel kurjategijate kohta juba kogutud infot, mitte asuma looma ulatuslikku andmebaasi lennureisijate kohta.

Paljud ametnikud on ka leidnud, et uute seaduste kehtestamise ning vanade seaduste pikendamisega ei oleks Pariisi sündmusi vältida saanud, sest kolm kahtlusalust olid Pariisis elavad prantslased. Samuti tasub meeles pidada, et kaks meest olid kirjas ka USA terroristide nimekirjas. See kõik tähendab, et samalaadseid rünnakuid uued piirangud ilmselt ära ei hoiaks, ent praegu on õige aeg kasutada ära avalikkuse hirmu, et sundida inimesi “turvalisuse“ nimel loobuma veel rohkem oma privaatsusest.

 

Allikad: BBC, The Guardian 1, 2, The Telegraph, The New York Times, Business Insider

Foto: gadgetnibble.com

 

Toimetas Marlen Laanep

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.