Pentagon proovis luua inimelude andmebaasi juba 10 aastat tagasi

3. juuli 2013 kell 17:10



DARPA-Wants-to-Dominate-Cyber-Battlespace-with-Plan-XJuba kümme aastat enne praegust globaalset paanikat Ameerika valitsuse luureprogrammi pärast käis Pentagon oma alltöövõtjatele peale, et need looksid otsinguvõimalusega andmebaasi inimeste elude kohta. Privaatsusprobleemide pärast programm siiski peatati.

 

Aastal 2003. lootis USA kaitseministeeriumi agentuur DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency) luua andmebaasi, mis koondaks endas kõike, mida inimese elu kohta võimalik salvestada on – alustades GPS-koordinaatidest ja lõpetades e-kirjade ning telefonikõnedega.

Inimene, kes oleks selle programmi väljatöötamisetapis osalenud, oleks kandnud kaamerat, mikrofoni ja sensoreid, et salvestada iga minutit tema elust. Programm, mille nimi oli Lifelog (elulogi), oleks toiminud justkui inimese digitaalne päevik.

Lifelog oli DARPA PAL-programmi (Perceptive Assistant that Learns) alamosa, mis oli mõeldud loomaks digitaalset ja intelligentset personaalassistenti.

DARPA lootis, et andmebaas aitaks edasi tehisintellekti täiustamisel ning inimesesarnaseks muutmisel. Projekt oleks koondanud kogutud andmed ning kaardistanud inimestevahelisi suhteid ja elusündmusi.

Pärast seda, kui privaatsuse pärast muretsevad eksperdid hakkasid projektist rääkima, peatati Lifelog 2004. aastal. Siiski üritas DARPA taaskäivitada PAL-programmi mõned kuud hiljem, kohandades projektifookuse sõjaväele, et kriitikuid vaigistada.

Erasektori jaoks mõeldud PAL-tehnoloogia versioonid tulid turule pisut hiljem, üheks selliseks võiks ka lugeda Apple’i Sirit, mis oli otsene DARPA PAL-initsiatiivi järglane.

DARPA ei kinnita mitte ühtegi seost NSA järelvalveandmebaasi tehnoloogiaga nagu PRISM.

Paljastused Ameerika valitsuse terrorismivastase järelvalvetehnika kohta näitavad, kuidas nii valitsused kui ka korporatsioonid koguvad efektiivselt andmeid nii äri- kui ka eraelu kohta.

Lee Tien, Electronic Frontier Foundationi vanem-jurist rääkis The Daily Callerile, et inimestel on olemas valikud ning nad ei pea leppima isikliku privaatsuse rikkumisega. “On majanduslikke ja poliitilisi stiimuleid, mille vastu on väga raske võidelda.. keegi ei kahtle selles,“ ütles Tien.

“Me ei soovinud laialdasi luureprogramme peale 9/11, kuid me ei suutnud neid peatada,“ ütles ta, “kuid ainult sellepärast et me ei suutnud neid peatada siis, ei tähenda, et me ei peaks praegu proovima.“

 

 

Allikas: The Daily Caller

 

Toimetas Meeli Seermaa