Tulnukate inimröövid ja sünnitrauma hüpotees

22. mai 2019 kell 21:42



“Toon teieni Austraalia vabakutselise ajakirjaniku ja uurija John Le Boni värskeima uurimustöö, mis vaatab kogu tulnuka fenomeni täiesti uuest vaatenurgast. Hoiatan ette, et tegemist võib olla äärmiselt vastuolulise perspektiiviga, kuid näiteks minu jaoks on allolev artikkel kokkuvõttes üsnagi positiivne. Mind paneb imestama, et olles aastaid tagasi läbi käinud tohutu hulga erinevate “uurijate” töid ja ettekandeid, siis sellise nurga alt “tulnuka fenomenile” lähenemist polnud ma kuulnud mitte kordagi ning mitte kelleltki. Ja kuivõrd loogiline see lõpuks kõik tundub,“ kirjutab Hando Tõnumaa.

 

Avaldame artikli lühendatud kujul, täispika versiooniga saad tutvust teha JLB kodulehel www.johnlebon.com.

Mis seos on tulnukate inimröövidel ja sünnitraumal?
Kes oli Alvin Lawson ja miks peaks see meid huvitama?
Mida on sünkroonsusel selle kõige kohta meile öelda?

 

Sissejuhatus

Selle artikliga soovin teha kiire ülevaate teemal, mille üle olen viimastel kuudel mõtisklenud. Selle lühikokkuvõte on järgmine: tüüpilisel “tulnukate inimröövi” narratiivil on jahmatav sarnasus sellega, mis toimub siis kui enamus lääne inimesed siia ilma sünnivad. Nagu te peagi siit lugeda saate, siis mina ei ole esimene, kes sellise paralleeli tõmbab. Sarnase ideega tuli aastakümneid tagasi välja mees nimega Alvin Lawson. Kuid Lawson ei olnud kursis sünnitrauma nähtusega ega ka mitte sünkroonsuse fenomeniga. Lühidalt: tulnukate inimröövi “sünnitrauma hüpotees” võib anda vastuseid nüüdisaegsetele küsimustele seoses sellega, et kes me oleme ja miks me siin oleme.

 

Kohtumised

Selle artikli eesmärgiks ei ole vähendada ega solvata nende inimeste mälusid, kes tõsimeeli usuvad, et maavälised olendid on nendega ühendust võtnud. Kui sa aga oled rangelt oma uskumustes kinni, siis soovitame selle artikli Sul vahele jätta, sest paljuski, mida siit lugeda saab, võib tõlgendada kui kriitikat “kohtumiste” mälestuste osas.

 

Võrdlemine

Vaatame üle, mida enamus inimesed peavad tüüpiliste “tulnukröövide” lugude peamisteks elementideks:
A) Ohver

Tavaliselt on nad üksinda, kui see aset võtab. Nad peavad selle kogemuse üksi läbi tegema, ilma, et ükski inimene neid aitaks.

B) Röövimine

Ühest kohast teise vägisi viimine, tavaliselt kaasneb sellega ere valgus.

C) Kurjategijad

Tulnukad. Neid on palju. Neil on suured pead ja suured silmad, muud keha osad paistavad olevat eristamatute või tagasihoidlike omadustega.

D) Eksperiment

Nad torgivad ja uurivad, kuuldavasti informatsiooni eesmärgil.

 

Nüüd aga vaatame, mis toimub, kui laps sünnib läänemaailma haiglas.

A) Beebi

Ta sünnib üksi ja ta eraldatakse oma emast (teadlikult).

B) Sündimine

Tihti kasutatakse keiserlõiget.

 

Lahkub ühest kohast ja siseneb teise. Sõltuvalt sünnituse meetodist võib kogu protsess olla vägagi jõuline. Esile kutsutud sünnitus. Teinekord lihtsalt tiritakse laps ema seest välja.

C) Kurjategijad

Nende näod on tihti enamjaolt varjatud, va silmad. Võimalikud juuksevõrgud võivad muuta pea kuju pikemaks. Ülejäänud keha on varjatud ühevärviliselt (tavaliselt on selleks roheline, hall, sinine).

D) Eksperiment

Teravad metallist vidinad, sondid, jne.

 

Mõtisklus

Eelpool välja toodud piltidega loodud võrdlus on ilmselge: mõningad “tulnuka röövide” peamised elemendid on vägagi sarnased kaasaegsetes läänemaailma sünnitusmajades toimuvaga. Kas sa oskad ette kujutada, kuivõrd võõras võib vastsündinule tunduda nii palat kui ka arstide tandem, kui ta siia ilma sünnib? Beebi lahkub oma kodust ja siseneb ruumi, mis on eredat valgust täis, ümbritsedes kummaliste (hirmuäratavate) välimustega olenditest, mõned neist vehkimas metallist vidinatega, millega lõigatakse katki imiku nabanöör (!)

Lihtne oleks öelda, et “nad on lihtsalt beebid ja ega nad ei mäleta midagi nagunii“. Kuid asitõendid viitavad sootuks vastupidisele: need mälestused talletuvad meie alateadvusesse igaveseks ja selle tagajärjed võivad manifesteeruda teadmatute ohvrite otsuste tegemistel aastakümneid hiljem. Seega küsimus on: kas meie seas on inimesi, kes pole teadlikud “tulnukate inimröövide”-sarnastest mälestustest, mis nende alateadvuses ringi uitavad?

 

Alvin Lawsoni “sünnitrauma hüpotees”

Mees nimega Alvin Lawson avaldas 1980ndate alguses uurimustöö, mida ta nimetas “sünnitrauma hüpoteesiks”. Interneti arhiivist leiab ühe tema olulisemat tööd siit.

“Ma usun, et mitmed paralleelild mida me saame tõmmata röövitute narratiivile ja teistele psühholoogilistele protsessidele viitavad, et need röövimised on mentaalsed, mitte füüsilised kogemused. Kuna röövimiste raportide kirjeldused on vägagi sarnased sündimise protsessile, siis see toetab arvamust, et röövitud alateadlikult kasutavad komponente sünni protsessist kui maatriksit fantaseerimaks röövimise kogemust.“ 

Ma avastasin Lawsoni töö peale seda, kui olin ise sünnitrauma nähtust uurima hakanud. Lawsoni üleüldine hüpotees (nagu tema seda nimetab) on vägagi sarnane arvamusele, millele ma jõudsin iseseisvalt: mida mõned inimesed peavad tulnukate inimröövideks, on tegelikult allasurutud/alateadlikud mälestused sünnitusmajas kogetust.

Lawson uuris ka sarnasusi sellega, mida mõned inimesed kogevad hallutsinogeensete droogide mõju all ja tüüpilisest tulnukate inimröövide narratiivist. Ma polnud ise sellise nurga alt seda teemat uurinud, aga see tundub mulle intuitiivselt väga loogiline. Kui inimesed, kes on LSD/DMT mõju all ning kirjeldavad sündimisele sarnaseid kogemusi ja näevad “olendeid teistest reaalsustest”, siis

Lawson käis välja idee, et nendel kirjeldustel on sarnasusi ka tulnukate inimröövide mälestustest: sünnitrauma.
Ma olen mõningates pisidetailides erimeelel Lawsoniga, nt tema arvas, et standardsete tulnukate röövide kirjeldused olendite suurtest peadest saab selgitada inimese embrüo/loote kujust emakas, samas kui mina arvan, et stereotüüpilised kirjeldused pikkade koonudega ja suurte silmadega olenditest korreleeruvad otseselt sellega, mida vastsündinu tajub arsti kitlites inimestest. Aga Lawsoni hüpotees üleüldiselt tundub mulle intuitiivselt äärmiselt loogiline.

 

Kes oli Alvin Lawson?

Alvin Lawson (1929-2010) oli kirjanduse professor Kalifornia Long Beachi ülikoolis, kes veetis ka palju aega UFO fenomeni uurides.

Alvin Lawson 1978. aastal

Peale tema surma kirjutas The Telegraph temast nii:

Ta üritas purustada müüdid “röövitute” kogemustest, käies välja palju ratsionaalsema seletuse: et nende lood tulnukate röövidest olid tegelikult “unustatud” sündimise mälestuste taas läbielamised – ehk tema nn sünnitrauma hüpotees.

… ta kõneles nendel teemadel ka Kalifornia Long Beachi ülikoolis ja seadis üles isegi telefoni liini inimestele, kes soovisid jagada lugusid kohtumistest maaväliste olenditega.

“Kas ma arvan, et taevas lendab tundmatud objekte, mida inimesed oska ära põhjendada mis need ja miks nad seal on? Jah,“ ütles ta reporterile 1996. aastal. “Kas ma arvan, et nende sees on pisikesed rohelised mehikesed, kes röövivad inimesi? Ei.“

1960ndatel lähenes ta tulnukate kohtumise fenomenile teaduslikult.

Töötades koos kohaliku arsti William McCalliga, hakkas Lawson kasutama hüpnoosi inimeste peal, kes väitsid, et neid on röövitud tulnukate poolt. Aja jooksul muutus Lawsoni arvamus röövimiste osas skeptilisemaks ja seega otsustas tema ja McCall hüpnotiseerida ka inimesi, kellel puudusid kogemused maaväliste olenditega kohtumistest. Kui neilt samuti paluti ette kujutada tulnukate poolt röövimist, avastas Lawson, et need kirjeldused on äärmiselt sarnased väidetavate ’päris röövide’ kirjeldustega.

“Me eeldasime, et inimesed, kes röövimisi ette kujutavad, annavad meile ette aimatavad, igavad ja pealiskaudsed kirjeldused. Aga nad tulid välja uskumatute lugudega“, ütles ta reporterile. “Need lood olid täpselt sama rikkad, detailsed ja huvitavad, kui väidetavatel päris röövitutel.“

Teisisõnu, Lawson ja tema partner William McCall hakkasid hüpnotiseerima inimesi, kes väitsid end olevat tulnukate poolt röövitud ja salvestama nende tunnistusi. Peale seda hakkasid nad hüpnotiseerima inimesi, kes selliseid väiteid ei olnud esitanud ning salvestama ka nende tunnistusi. Sellegi poolest esitas teine grupp inimesi hüpnoosi all täpselt sama detailseid ja värvikaid lugusid, kui esimene grupp.

Ehk see ei olnud üllatus, et indiviidid, kes väitsid end olevat röövitud, suudavad hüpnoosi all olles kirjeldada detailseid lugusid röövimistest. Üllatus oli aga suur, kui inimesed, kes ei väitnud olevat röövitud, suutsid hüpnoosi all olles kirjeldada täpselt sama värvikaid lugusid röövimistest.

Selle põhjal järeldas Lawson, et see, mida mõlemad grupid meelde tuletasid, omasid ühist juurt, mingisugust mälestust või psühholoogilist jäljendit (sõltumata sellest, kas need inimesed teadlikult mäletasid tulnukate külastusi või mitte). Ja nõnda ta lõpuks jõudiski oma “sünnitrauma hüpoteesini”.

Magonia Review kirjutas peale Lawsoni surma temast nõnda:

Tema uurimustöö esitati esmalt UFO huvilistele Center for UFO Studies konverentsil 1976. aastal. Arusaadavalt põhjustas selline info tohutut vastuolu UFO maailmas ning Lawsoni ja McCalli uurimustööle esitati mitmeid väljakutseid..

… tema teooriad sõltusid tugevasti Stanislav Grofi tööst, psühhiaater, kes kasutas sünnitrauma teooriat oma teraapias.

Stanislav Grof on veel elus. Tema biograafiat saab lugeda siit ja tema Wikipedia lehte siit.
Siin on üks 10-aasta tagune videoklipp, kus Grof räägib “kollektiivsest alateadvusest”:

 

Kollektiivse alateadvuse avamine

“Kollektiivset alateadvust” kui terminit peetakse Carl Jungi sünnitiseks. Selgub, et Grof jagab mitmeid oma raamistikke Jungiga.
Ja Alvin Lawson, mees, kes käis esimesena välja “sünnitrauma hüpoteesi” (kui rääkida tulnukate röövide mälestustest 1970ndatel), töötas Stanislav Grofiga, keda mõjutas otseselt (ja endiselt mõjutab) Carl Jungi töö. Selle olulisus tuleb selgemini välja allpool.

Tulles tagasi Lawsoni enda töö juurde, siis ta ei olnud “UFO-vastane”: vastupidi, ta tegi otsest koostööd toona kasvavas UFO-ringkonnas ja ta ka esitas oma ideid UFO konverentsidel. Sõltumata tema pingutustest, ei läinud ta eriti korda laiemale UFO ringkonnale.

LA Times kirjutas peale Lawsoni surma temast nõnda:

1996. aastal ütles Lawson oma kriitikutele nii:
“Tõelised uskujad on minu peale pahased. Minu ideed ohustavad nende uskumussüsteeme. Nende jaoks ma olen kui ateist, kes saabus Jerry Falwelli (tuntud pastor – toim.) peole.“

Kas see kõlab üllatusena? See on ilmselge, et Lawsoni töö ei huvitanud uskujaid. Sest tema peamine uurimustöö oli kirjanduses mitte UFOloogias ega psühholoogias. Samuti ma ei imesta, et tema töö on UFO kogukonna poolt ära unustatud.

 

Mõned lisaseosed

Carl Jung
Carl Jung (1875-1961) oli mõjuvõimas psühholoog ning terminid nagu “kollektiivne alateadvus”, “arhetüüp” ja “sünkroonsus” pärinevad kõik kas tema sulest või oli ta nende nähtuste uurimiste pioneer. Tasub veel mainida, et ka Jung kirjutas UFOloogiast, sh 1958. aastal ilmunud “Flying Saucers” (Lendavad taldrikud).

Flying Saucers (Lendavad taldrikud) (1958)

Jung ja mitmed teised on pühendunult üritanud mõista, miks inimesed näevad ja kogevad seda, mida nad teevad, eriti kui me räägime nähtusest, mis näivad ületavat üksikisikut, ja eriti siis, kui see ületab ka ühe “aja” ja koha.

UFO-fenomen on õigustatud uurimine: kui inimesed erinevates maailma piirkondades erinevatel aastakümnetel teatavad samu baaselemente oma kontakti/röövimise kogemustes, siis mis võib seda põhjustada? On see miskit meie “kollektiivses alateadvuses” või mingi “arhetüüp” inimese hinge ehitusplokkides?

Või kas on võimalik, et mitmed (kui mitte kõik) need kontakti/röövimise-lood viivad tagasi ühisesse sündimise kogemusse läänemaailma haiglates?

The Starchild (tähelaps)

Filmis “2001: A Space Odyssey” ei näidata vaatajale miskit, mis isegi viitaks stereotüüpilisele “tulnuka” elule. Lähim, mis võiks ’tulnukat’ meenutada on Starchild (tähelaps) filmi lõpus.

Starchild ehk tähelaps filmis “2001: A Space Odyssey” (1968)

Filmi “2001” saab loomulikult tõlgendada mitut viisi, sh ka tähelapse osas. Selles artiklis ma ei katsugi midagi sellist tõlgendada kuigi pikalt, kuid ma viitan sellele, et seda tähelapsukest me näeme alles peale seda, kui David Bowmani eluring saab täis, mis omakorda paistab toimuvat alles peale seda, kui Jupiteri missioon saab teostatud.

Jupiteri sümbol

24/42/242
Sünkroonsuse numbrid, mis paistavad resoneeruvat allmaailmaga, teispoolsusega ja võimalik, et ka sündimise/surmaga.

The Matrix

Sõna “maatriks” (matrix) paistab jagavat oma etümoloogiat sõnaga “üsk” (womb).

“The Matrix” – Neo “ärkab üles“

Filmis “The Matrix (1999)” me ei näe midagi, mis meenutaks stereotüüpset “tulnukat”. Filmis on aga suuri lendavaid kosmoselaeva/allveelaeva tüüpi olendeid, kuid jääb ebaselgeks, kas need on elusolendid või on nad kõigest liidesed teistele elusolenditele.

Igatahes lähim tüüpilisele “tulnuka” kuvandile on taaskord inimene – Neo, kusjuures kaadris, kus ta ärkab üles üsas.

“Kollektiivne alateadvus” uue pilguga

Kuidas on võimalik, et nii mitmed ilmselged 9/11 viited jõudsid otsapidi pop-kultuuri enne 11. septembrit 2001?

MMI (2001) hoone filmis “The Matrix” (2001)

 

Neo pass aegub 11. septembril 2001

 

Millennium Hilton = must monoliit üle tee WTC-st

Kuigi keegi ütleks, et selle kõige taga on “maaväline intelligents“, siis kas saab seda pahaks panna? Minul isiklikult puuduvad seletused, mis kõige tõenäolisemalt võiksid rahuldada üksikisikut, kes otsib lihtsat vastust nendele küsimustele.

 

Kokkuvõtteks

Tavalisel/stereotüüpsel “tulnukate röövimise” narratiivil paistab olevat teatud sarnasusi kaasaegse läänemaailma haiglate sünniprotsessiga.

Aastakümneid tagasi esitles kirjanduse professor nimega Alvin Lawson, kes kolas ka UFOloogias, uurimustööd, mida tema nimetas “sünnitrauma hüpoteesiks”.

Lawson käis välja järgmise idee: põhjus, miks mitmed röövimislood niivõrd sarnased on, seisneb selles, et need pärinevad ühest kohast – sünniprotsessist.

Kuigi Lawsoni töö ei jõudnud kunagi laiema publikuni, siis mulle kõlab tema teooria isiklikult ja intuitiivselt äärmiselt loogilisena.

Lawson töötas üheskoos Stanislav Grofiga, kelle raamistik mõistmaks “kollektiivset alateadvust” põhines Carl Jungi tööl. Carl Jung kirjutas samuti UFOloogiast ja katsus leida paralleele UFO-kogemustega inimeste kogemustes.

Jung, Grof ja mitmed teised üritavad/üritasid paremini mõista “kollektiivset alateadvust”, “arhetüüpe”, mis paistavad eksisteerivat inimese psüühikas läbi aja ja ruumi.

Sünkroonsus katsub leida vastuseid sarnastele küsimustele: näiteks kuidas on võimalik, et nii mitmed ilmselged 9/11 viited jõudsid otsapidi pop-kultuuri enne 9/11 terrorirünnakuid?

Kas siin on mängus mingisugune kõrgem intelligents, kui jah, siis kas see on “maaväline”?

Või kas on tegemist manifestatsioonidega, mis pärinevad meie endi psüühikast, kui jah, siis kui kaugele tagasi kogu lääne meditsiini “tulnuka sekkumine” mõjutab meid indiviididena ja kollektiivselt?

 

Allikad: John le Bon, lingid artikli sees

Lisalugemist – kaks raamatut, kus kirjutatakse sünnikogemus lahti:

Fotod: internet

 

Toimetas Hando Tõnumaa

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6