Kuidas testitakse mobiiltelefonide ohutust? Sõjaväelast imiteeriva mannekeeni peal!

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

3. august 2020 kell 12:04



Kas mobiiltelefonide kasutamine on ohutu? Kui jah, siis millistel tingimustel? Kuidas on nende tingimusteni jõutud? Seda kirjeldab Nicolas Pineault täpsemalt oma raamatus “The Non-Tinfoil Guide to EMFs: How to Fix Our Stupid Use of Technology”.

 

Om P. Gandhi on teadlane, kes töötas koos mobiilitööstusega välja “SAR” testi, mille peavad läbima kõik mobiiltelefonid enne turule jõudmist. Kui ta hakkas rääkima tõsiasjast, et lapsed võivad mobiiltelefoni kiirguse tõttu ohtu sattuda, sest nende pea on väiksem kui testis kasutatud, tehti talle viisakalt selgeks, et „kui ta ei lõpeta lastega seotud uurimistööd, katkestatakse tema rahastus”. Inimkonna õnneks jäi ta oma väärtustele truuks, isegi kui see tähendas tõsist palgakärbet ning lühemat ja vähem prestiižset karjääri.

Mis siis, kui ma ütleksin sulle, et kuskil sügaval peenes trükis, mida keegi ei loe oma nutitelefoni sisemusest …

Ütleb Apple, Samsung või Google, et sa ei hoiaks kunagi telefoni pea või ükskõik millise kehaosa vastas? Teisisõnu, kui sa soovid puutuda kokku turvaliseks peetud RF-kiirgusega (ehk “SAR”-iga)… ei tohiks sa kunagi hoida mobiiltelefoni kõrva vastas, käe küljes, peopesas, taskus ega rinnahoidjas.

Sest mis juhtub, kui sa seda nõuannet ignoreerid ja telefoni kõrva vastas hoiad? Nii nagu paljastas uuriv ajakirjanik, puutud sa kokku kiirgusega, mis on 4 korda suurem kui selle telefoni erineeldumismäär ehk SAR-väärtus (Specific Absorption Rate).

 

Saa tuttavaks: S.A.M



Tere tulemast laborisse (RF Exposure Lab, San Marco, California), kus testitakse mobiiltelefone, et veenduda nende kooskõlas FCC ehk USA föderaalse kommunikatsioonikomisjoni juhistega. 

Mannekeenipea nimega SAM (spetsiifiline antropomorfne mannekeen) on meie tänane katsealune. Kiirates SAM-i maksimaalse elektromagnetkiirgusega, mis võib eales sinu telefonist eralduda, ja mõõtes, kui palju see kiirgus tema aju soojendab, saame teada SAR-väärtuse.

Mõned faktid SAMi kohta katseseadmete ettevalmistamisel:

  • SAM on suur kutt – tema pea suurus põhineb parimatel USA sõjaväelastel, keda värvati 1989. aastal. Kui tal oleks keha, oleks ta 1,89 meetrit pikk ja kaaluks 100 kg – mis tähendab, et tema pea on suurem kui 97% kõigist mobiiltelefonide kasutajatest;
  • SAMile meeldib hoida oma mobiiltelefoni kõrvast vähemalt 5 mm kaugusel, väga spetsiifilise kraadinurga all. Ta pole eriti jutukas ja kasutab mobiiltelefoni vähem kui 6 minutit päevas;
  • SAMi pea on täidetud vee, soola ja suhkru seguga, mis on määratud jäljendama inimese aju keskmist elektromagnetlainete imendumiskiirust;
  • Samuti ei kasuta SAM kunagi mobiiltelefoni ümbrist. Talle meeldib hoida asju lihtsana.

Alustame testi! Kuue minuti jooksul puutub SAMi pea kokku maksimaalse RF-kiirgusega, mida võib sinu telefon eales tekitada.

Seejärel uurib sond, kui palju tõuseb temperatuur SAMi vedela aju keskel. Kui mõõdetud temperatuuri tõus on 2°C või vähem, on kõik hästi ja SAR on kooskõlas FCC juhistega. See SAR-väärtus näitab, kui palju neeldub keskmiselt kiirgus ühes grammis inimkoes, ühikuks W/kg (vatid kehakaalu kilogrammi kohta).

Aga miks just 2°C? SAR-väärtuste välja töötanud uurija Om P. Gandhi leidis, et rotid, kelle aju temperatuur tõusis rohkem kui 2°C, lõpetasid äkitselt söömise. Kui palju on see tegelikult seotud mõjuga, mida elektromagnetväljad võivad inimesele avaldada või mitte… Raske öelda.

7 lihtsat viisi, kuidas jääda SAR-i suuniste raamesse

Meie test on lõpule viidud ja õnneks jäävad kõik testitud mobiiltelefonid ohutusnõuete raamesse (SAR-väärtus on alla 1,6 W/kg). Milline päev see teaduse jaoks oli!

Enne kui sa lahkud, räägime erinevatest võimalustest, kuidas veenduda, et järgid alati SAR-i ohutusjuhiseid.

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.