Jeanne Calment’i peetakse maailma pikima elueaga inimeseks. Ta suri 4. augustil 1997 122-aastasena oma hooldekodus Arles’is Lõuna-Prantsusmaal. Foto: Youtube´i ekraanikuva

Pikaealisuse uurija ja Birminghami Alabama ülikooli bioloogiaosakonna juhataja Steven N. Austad panustas 2001. aastal miljard dollarit kihlveosse, et esimene inimene, kes elab 150-aastaseks, elab juba meie seas. Seda miljardi dollari suurust panust nimetab ta “Suureks pikaealisuse kihlveoks“ ning Alabama teadlane on kindel, et ta võidab. Või täpsemalt – tema järeltulijad, sest dr Steven Austad ei looda tegelikult 2150. aastal raha ise koguda. Aga kui tal on õigus, saavad tema pärijad 2001. aastal 150-dollarise panusega loodud investeerimiskonto tulu.

Kas tulekul on ravim, mis aitab 80-aastasel tunda end sama hästi, nagu tänapäeval 50-aastane? Või tuleks lihtsalt süüa, liikuda ja elada tervislikult? 

Teine panustaja on Chicago Illinoisi ülikooli rahvatervise professor dr Jay Olshansky. Ja kuigi ta jagab Austadi usku, et eluiga pikeneb vananemisteaduse edusammude tõttu, on ta kindel, et “see ei tõuse 150 aastani“.

Ei Austad ega Olshansky usu, et inimese keskmine eluiga ulatub 150 aastani “või selle lähedale“, nagu Austad seda nimetab. Kuid mõlemad usuvad, et inimesed suudavad vananemise tempot aeglustada.