Sotsiaalne stabiilsus mõjutab uute ajurakkude tootmist

17. november 2013 kell 11:24



brain-cell_3Hiljuti konverentsil Neuroscience 2013 ette kantud uuring näitab seoseid inimese sotsiaalse staatuse ning spetsiifiliste ajustruktuuride ja ajuaktiivsuse vahel, seda eriti just sotsiaalse stressi kontekstis.

 

Kasutades nii inim- kui ka loommudeleid, aitab see uuring seletada, miks inimese sotsiaalhierarhiline positsioon mõjutab otsuste tegemist, motivatsiooni ja ka altruismi, niisamuti aga ka füüsilist ja vaimset tervist. Sotsiaalse otsustamisvõime ja hierarhia mõistmine võivad olla abiks selliste strateegiate välja töötamisel, mida saab rakendada nii klassiruumis kui ka suurtel juhatuse koosolekutel.

Uuringutulemused näitasid, et häiritud keskkonnas elavatel täiskasvanud rottidel moodustub uusi ajurakke vähem kui stabiilses keskkonnas elavatel liigikaaslastel.

Seega sotsiaalne alluvus ja ebastabiilsus seostuvad vaimsete haiguste suurenenud esinemusega. Neid teadmisi saab kasutada uute ravimeetodite loomiseks, kuid need võiksid suunata ka inimkonna tähelepanu sellele, miks ja kuidas sotsiaalsed hierarhiad tekivad ning meie heaolu mõjutavad.

 

 

Allikad ja lisalugemist: ERR TeadusMedical News Today

Uuringu ametlik pressiteade: Society for Neuroscience

Foto: personal.psu.edu

 

Toimetas Mariann Joonas