Surmajärgse kogemuse uurija: Reaalsus on vaid muster meie ajus

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

28. oktoober 2013 kell 16:20



23. septembril andis Rootsi veebiraadiole Red Ice Radio intervjuu surmajärgse kogemuse uurija Anthony Peake, kes on õppinud Warwicki ülikoolis ja Londoni Majanduskoolis, töötanud pikka aega juhtimiskonsultandina ja kirjutanud mitu raamatut. Tuntuks sai ta eelkõige oma põneva “ülevedaja petmise“ (cheating the ferryman) teooriaga, mis paelub uudse lähenemisviisiga teadvuse olemusele ja selle suhetele välismaailmaga. Peake on raamatute “The Daemon”, “The Labyrinth of Time”, “Is There Life after Death?”, “Out of Body Experiences” ja“Infinite Mindfield” autor.

 

Millest räägib sinu viimane raamat “Infinite Mindfield”?

“Infinite Mindfield” annab põhjaliku uue viisi teadvuse ja välismaailma vaheliste seoste mõistmiseks. Kui vaadata Ameerika 1-dollarilist, siis me näeme seal püramiidi, mille keskel on silm. Teame, et paljud Ühendriikide loojad olid vabamüürlased, kuid siiani ei ole avaldatud, millised nende esoteerilised uskumused olid. Enamik salaühingute liikmeid räägib, et kõik seisnebki selles silmas, mis kujutab meie käbinääret. Oma raamatus viin teid tuhandeid aastaid tagasi – iidsete sumerite kultuuri ja sealt edasi zoroastrianismi, mis on vanairaani dualistlik usund. Nende uskumuste järgijatele on käbinääre püha ja nad kannavad pearätte, et kaitsta seda päikesevalguse eest. Käbinääre ja valgus on omavahel seotud.

 

 

Intrigeeriv on teada, kuidas erinevad kiviaja kultuurid tegid koopamaalinguid ilma valguseta. Arvatakse just, et sisemise valgusega. Sisemine valgus valgustab meie unenägusid, näeme seda ka surmaeelsetes ja kehavälistes kogemustes. Oletan, et just käbinääre toodab sisemist valgust. Peale selle eritab nääre melatoniini, kui me magame. Käbinääre asub nägemisnärvi kohal ja suudab dešifreerida elektriimpulsse, mida saadab pimedus.

 

Nägemissignaalide töötlemine toimub nägemiskorteksis, kus visuaalseid pilte ei moodusta mitte silma jõudvad footonid, vaid elektrilised impulsid. Näeme väikest osa elektromagnetilisest spektrist ja siiani arvavad paljud, et me näeme valguse footoneid. Kui valgus jõuab meie silma, tekitavad footonid uusi footoneid ja need, mis silma põhja jõuavad, pole enam need footonid, mis silma esialgselt tabasid. Välismaailma ja visuaalse pildi tekke vahemaa on tegelikult tohutult suur ning see pilt, mida me näeme, ei pruugi olla samasugune ümbritsevaga.

 

 

Mida tänapäeva teadus on käbinäärme kohta teada saanud?

2009. aastal avastas neuroteadlane Arnold E. Ruoho retseptori, mis on nagu lukk võtmele, töötades kindla neurotransmitteri – DMT-ga. Nüüdseks on lõplikult kindlaks tehtud, et hallutsinogeenne aine dimetüültrüptamiini ehk DMT-d, mida leidub ka teiste loomade organismis ja taimedes, toodetakse peamiselt öösel, magamise ajal käbinäärmes. Mis on veelgi huvitavam, neuroteadlane Jimo Borjigin ja tema meeskond Michigani ülikoolis tegid elusate rottidega katseid, surmates neid kliiniliselt. 30 sekundit pärast roti surma algas vilgas ajutegevus, mis oli isegi aktiivsem kui ärkvel oleval ajul. Neil tekkis surmaeelne kogemus, kus glutamiinhape (peamine ühend raku ainevahetuses) aeglustas aega.

 

 

Alles hiljuti avastati, et ajataju on seotud looma keha suuruse ja ainevahetuse kiirusega. See tähendab, et kärbes näeb väga pikalt seda, kui me teda käega lüüa proovime, ja nende enda perspektiivis elavad nad sama kaua kui meie. Surma hetkel muutub ainevahetus ja aeg aeglustub ning surmaeelsel hetkel muutub aju aktiivseks DMT tootmise tõttu käbinäärmes. Arvan, et DMT loob meie teadvuse ja tajud. Martin W. Ball on antropoloog ja hallutsinogeense DMT-d sisaldava joogi ayahuasca ekspert. Tema reaalsuse teooria järgi oleme me kõik üksainus isiksus ja teadvus, mis tajub end subjektiivselt.

 

Kas meie olemuse kogemusest võivad osa võtta ka meie muud organid, mitte ainult aju?

Loomulikult, sest on naiivne mõelda, et leiame teadvuse ajust. Me kaardistame seda, kuidas teadvus mõjutab aju, mitte seda, kuidas aju mõjutab teadvust. Kõige suurem mõistatus ongi see, kuidas üks hall ollus meie peas suudab tekitada emotsioone, tajuda valu, värve, tekitada mälestusi ja kujundada iseloomu – paraku ta ei saagi. Me oleme häälestanud end ühte suurde teadvusesse, kuhu on sisse kodeeritud kõik, mis on olnud ja mis tuleb. Reaalsus on muster meie ajus, see on holograafiline protsess ning meie teadvus on vaid “ookeanisuuruse“ teadvuse laine tipp.

 

Kuula saadet siit.

Anthony Peake’i veebilehekülg

Fotod: alternatives.org.uk, in5d.com, watkinspublishing.co.uk, wideshut.co.uk, emergent-culture.com, 1.bp.blogspot.com

 

Toimetas Laur Raudsoo

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt