Uuring: vaktsineerimata inimeste diskrimineerimine plaandeemia ajal oli süsteemne ja globaalne

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

17. juuni 2025 kell 16:53



Foto: Yan KrukauPexels + uuring + Canva.com

Eesti, rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Liidu õigusraamistiku tasandil on olemas mitmeid õiguslikke aluseid, mis viitavad sellele, et aastatel 2020–2023 on teatud ministrid ja arvamusliidrid oma tegude ja avalike sõnavõttudega – sh sotsiaalmeedias – soodustanud elanikkonna diskrimineerimist.

 

Tegemist on potentsiaalselt tõsiste rikkumistega, millel võivad olla ulatuslikud juriidilised tagajärjed. Euroopa tasandil võivad sellised teod kvalifitseeruda raskekujulisteks õigusrikkumisteks. Teatud inimrühmade ebaõiglane kohtlemine rikub mitte üksnes Eesti seadusi, vaid ka rahvusvahelisi inimõiguste norme ning Euroopa Liidu õigust, mis kohustab liikmesriike tagama kõigile isikutele võrdse kohtlemise ja kaitse diskrimineerimise eest.

Hiljuti avaldatud eelretsenseeritud teadusartikkel ajakirjas Environmental Research and Public Health kinnitab neid väiteid, pakkudes akadeemilist põhjalikkust ja metoodilist tuge.

Uuringus analüüsitakse, kuidas sealhulgas sotsiaalmeedia ja avaliku mõju kaudu on teatud isikud edendanud ühiskondlikku eristamist ja diskrimineerimist. Samuti on artiklis toodud välja olulised juriidilised alused, mis viitavad antud tegevuse vastuvõetamatusele, ning lisatud on tabel otsuste ja praktika kohta, mis käsitlevad antud rikkumisi.

Koroonapettuse ajal rakendatud riiklikud piirangud tõid kaasa ulatusliku diskrimineerimise vaktsineerimata isikute suhtes, väidavad Toronto Metropolitan University geoinformaatika professor Claus Rinner ja tema kolleegid. Tuginedes Oxfordi Ülikooli koostatud globaalsetele pandeemiapoliitika indeksitele, analüüsisid autorid valitsuste meetmeid 186 riigis, tuues esile ulatusliku, riiklikul tasandil normaliseeritud diskrimineerimise nähtuse.

Uuring näitab, et vaktsineerimata inimeste liikumisvabadust, ligipääsu tööturule, haridusele ja ühiskondlikele teenustele piirati järjepidevalt. Mõnes riigis ei olnud võimalik isegi kaugtööd teha või lapsi kooli saata, kui vanemad polnud vaktsineeritud. Samal ajal tugevdasid valitsused kontrolli infovälja üle, sildistades vaktsiinikriitilisi küsimusi „valeinfoks“ ja survestades vastuvaidlejaid vaikima.

Autorite sõnul rikuti mitmes riigis rahvusvahelisi inimõiguste lepinguid ja põhiseaduslikke printsiipe. Ehkki ametlikult ei viidud ellu „vaktsineerimatuse kriminaliseerimist“, asetati vaktsineerimata isikud paljudes ühiskondades vaimselt ja materiaalselt „teise klassi kodaniku“ positsiooni.

Rinner ja tema kaasautorid rõhutavad, et diskrimineerimisvastane kaitse ei saa kehtida valikuliselt. Kui samad meetmed oleks rakendatud mõne muu identiteedit

Palun oota...

Tegemist on tasulise artikliga, edasi lugemiseks palun logi sisse või hakka liikmeks.



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt