Alkoholismi hakatakse ravima vaktsiiniga?

3. veebruar 2013 kell 13:20



alkiholism

Peavooluteadlaste kinnisidee kõiki asju vaktsiinidega ravida on jõudnud uuele tasemele sellega, et Tšiili teadlased väidavad olevat valmis saanud vaktsiini, mis ravib alkoholismi. Vaktsiin toimivat nii, et vallandab pohmeluse sümptomid juba sel hetkel, kui alkohol satub kehasse, mis peaks omakorda napsitamist ära hoidma.

 

Kõnealune vaktsiin on Tšiilis läbinud juba eelkliinilised uuringud hiirte peal. Järgmine samm on seda testida Indias inimeste peal ja lihtsalt loota, et see ei põhjusta vaktsiini saajatele püsivat kahjustust. Praegu ei tea mitte keegi päris täpselt, kuidas inimorganism sellele vaktsiinile reageerib, kuid uuringu autorid on üksmeelel, et selle mõju on püsiv.

 

Vaktsineeritul tekib alkoholi juues kohe pohmell

Vaktsiini toimeajaks arvatakse kuus kuud kuni aasta ning see mõjub biokeemilise signaali maksa saatmise kaudu, peatades niimoodi alkoholi metabolismi eest vastutavate geenide ekspressiooni. Kui vaktsiini saanu püüab juua alkoholi, tekib tal kohe tõsine iiveldus, tõuseb südame löögisagedus ja enesetunne muutub üldiselt halvaks. Kui vaktsiin on tehtud, ei saa selle mõju tagasi pöörata kuni selle loomuliku mõjuperioodi lõpuni.

Uuringu autorite (kes töötavad Tšiili ülikooli rakudünaamika ja biotehnoloogia instituudi alluvuses) selgitusel mõjutab vaktsiin RNA kaudu maksa võimet toota atseetaldehüüdi, mis moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena ning on vastutav pohmeluse sümptomite eest peale mõningast alkoholitarbimist. Vaktsineeritute puhul tekivadki needsamad pohmeluse sümptomid kohe pärast alkoholi tarbimist ning nendega kaasneb ka teisi kahjulikke kõrvaltoimeid.

Dr Juan Asenjo tunnistas, et kuigi vaktsiin ei ole imeravim, võib see olla oluliseks esimeseks sammuks alkoholismi ravimisel. Asenjo ütleb: „Inimestel, kellel tekib alkoholiprobleem, on sotsiaalne puudujääk, nad on häbelikud või midagi sellist, ja nad on depressioonis. See pole lihtne. Aga kui me suudame lahendada põhiosa probleemist, mis on keemiline, siis ma arvan, et saame päris palju abiks olla.”

 

Ravimid alkoholisõltuvusest vabanemiseks ei ole uus idee

Disulfiraam, mille naha alla paigutatavat ravivormi rahva hulgas ka „ampullina” tuntakse, arendati välja juba ligi sajand tagasi ja see toimib sarnase mehhanismi abil, blokeerides ensüüme, mis lagundavad alkoholi, sel viisil keha mürgistusreaktsiooni intensiivistades. Ravim ei leevenda isu alkoholi järele ja see on väga toksiline. Enamasti on see kasutajate jaoks niivõrd ebameeldiv kogemus, et nad õige pea lõpetavad ravimi võtmise või õpivad sellest hoolimata edasi napsutama. Samuti on sõltuvuse raviks kasutatud antidepressante ja opioidretseptorite blokaatoreid. Kumbki ei ole väljakujunenud alkohoolikute puhul andnud tõsiseltvõetavaid tulemusi.

 

Tšiili anonüümsete alkohoolikute üldise teeninduse juht kommenteeris Dr Asenjo avastust, öeldes, et „ainuke tänaseni teadaolev toimiv alkoholismi ravi on raudne järjekindlus“. Tema ise ei ole joonud alkoholi viimased 36 aastat. Ka üks taastuv alkohoolik, kes palus jääda anonüümseks, nõustus, et vaktsiin ei lahenda sõltuvusprobleemi. „Ma väga loodan, et see aitab, aga alkohooliku jaoks ei ole asi nii lihtne. Kui sul juba on see probleem, siis ei ole sellele ravi – sa võtad joogi, arvates, et suudad piirduda mõnega, kuid see ei ole võimalik. See ei ravi vaimseid väljakutseid, mis sõltuvusprobleemiga inimestel on. Inimene peab endale ausalt otsa vaatama.“

 

Kui oled surnud, siis ei ole sa ju enam sõltuv

Nagu suurem osa vaktsiine, mis on praegu saadaval, kõlab ka see alkoholismivastane vaktsiin potentsiaalselt palju ohtlikum kui haigus, mida sellega ravida tahetakse. Kes julgeb lubada, et „tõsine iiveldus“ ning „kiirenenud südametöö“ ei osutu vaktsiini saajatele eluohtlikuks? Võib-olla ongi vaktsiini tõhususe tõestajate üks argument see, et kui alkohoolik on surnud, siis tehniliselt võttes ei ole ta enam alkoholist sõltuv…

Fakt, et teadlased püüavad lagedale tulla vaktsiinidega, mis peaksid ravima selliseid seisundeid nagu alkoholism, depressioon ja isegi toidumürgitus, näitab tegelikult lihtsalt seda, kuivõrd kiiva on konventsionaalne lääne meditsiin kaldunud. Algne teadusteooria vaktsiinide toimemehhanismi kohta väidab, et vaktsiinid aitavad immuunsüsteemil nakkushaigusi ära hoida antikehade tootmisele kaasa aitamise kaudu – mis ajast aga kuuluvad peavalud või kalduvus alkoholisõltuvusele immunoloogiliste seisundite hulka?

See näitab lihtsalt, et peavoolu arusaam vaktsiinidest ei põhine enam tõsiseltvõetaval teadustööl ning areneb pidevalt vaktsiinitööstuse jaoks sobivas suunas. Kas ülekaalulisus on ikka veel probleem? Me võime selle vastu ka vaktsiini teha. Sulle ei maitse eriti köögiviljad? Selle probleemi lahendame ka vaktsiini abil. Nii rumal, kui see ka ei tundu, paistab see olevat täpselt see, mida vaktsiinitootjad mõtlevad, püüdes luua vaktsiini iga võimaliku probleemi vastu.

 

Ka tavapäraste immuunsüsteemi toimimisele suunatud vaktsiinide toimemehhanismi tõhususe osas võtab sõna aina rohkem teadlasi. 2012. aasta esimesel poolel NaturalNews.com portaalile intervjuu andnud neurokirurg dr Russell Blaylock ütles: „Kui me vaatame teadusteooriat vaktsineerimise protsessi taga, siis tuleb välja, et see hoopis surub immuunsüsteemi toimimist alla, eriti väikestel lastel. Me leidsime, et vaktsiini toimel lülitus immuunsüsteem TH2 tüüpi tsütokiini produktsioonile, mis inhibeerib (pidurdab – toim.) immuunsust.“

 

Allikad: Natural News, Deccan Herald, Santiago Times, Daily Mail

 

Alkoholismi ravimeetoditest loe siit.

Vaktsiini tootmisest salmonella vastu loe siit.

Dr Russell Blaylocki intervjuud loe siit.

Kuula Raadio 2 saate “Hallo, Kosmos!” salvestust sündmuselt Alkeemia Akadeemia “Sõltuvustest vabanemine” siit.

 

Toimetas Katrin Suik