Et tekstiilid eraldavad tolmu, on lihtne veenduda näiteks pesukuivati filtrite puhastamisel. Sel puhul on loomulikult märgata makroosakestest moodustunud vilt, kuid sealsamas on ka võrreldavas koguses mikro- ja nanoosakesi. Viimased on enamasti elusrakkudele/organismidele toksilise toimega. Osakeste eraldumise testi tulemuseks saadi kolme maski mõõtmisel keskmiselt 20.97 (ca 21) osakest kuupsentimeetris õhus, suurusvahemikus 10.9-429,4 nm. Arvestades seda, kui õhuke on mask, testimispiirkonna ulatust ning läbipuhutava õhu kiirust, on saadus tulemus väga kõrge. Standarditega pole osakeste emissioon tänaseni määratletud, kuna on puudunud vastav vajadus/surve ning vastavate nõudmiste väljatöötamine ning rakendamine on aeganõudev protsess, kuid selge on see, et sundida inimesi tehnilist tolmu pidevalt sisse hingama pole eriti mõistlik. Aitaks ilmselt maskikangaste läbipesu/puhumine, kuid see teeb tooted kõvasti kallimaks ning väheneb niigi pea olematu viirusbarjäär, sest pooride suurus kasvab.

Hingamistakistus

Hingamistakistus on oluline parameeter, kuna pidevalt kantavate maskide puhul on liiga suure takistuse korral kopsude töö raskendatud (koormus tõuseb) ning oluline on ka see, et kõrva taha fikseeritavate maskide näoleliibuvus on niigi üsna kesine, raskendatud läbivuse tõttu toimub enamus (eriti maski niiskumisel) õhu liikumistest mitte läbi maski, vaid selle kõrvalt (prillid udused jms). Testimisel mõõdeti viie maski viit erinevat piirkonda ning tulemused on üsna sarnased, keskmistatult 55,65 ΔP/cm2. See suurus ületab standardites nõutud piirmäära I ja II tüübi kirurgilistele maskidele, mis peab olema vähem kui 40 ΔP/cm2.

Mikrobioloogiline saastumine

Katsematerjalist võetud proove kasvatati erinevail selektiivsöötmeil (kasvukeskkonnad), et eristada bakteriaalne ja pärmide/mikroseente kogus, mis maskimaterjalides leidub. Tulemused on üsna hämmastavad. Maskid, mis peavad inimesi mikroorganismide eest kaitsma, sisaldavad keskmiselt 39,4 bakterit ja 12,6 pärmi/mikroseent tooteühiku kohta! Kokku 52 ühikut erinevaid mikroobe.

Keemiliste ühendite emiteerumine

Kuna vastavaid metoodikaid pole arendatud, siis nende testide tegemine võtab veel mõningase aja. Kuid teada on, et maskide valmistamisel kasutatavate polümeersete materjalide puhul on nt formaldehüüdi emissioon olemas. Mööblitööstuses ning ehitusmaterjalide puhul on formaldehüüdi piirmäärad ppm-des ning tuleb arvestada, et sel puhul ei hingata vastavat ühendit otse kopsu, pealegi veel pidevalt ja pikkade ajavahemike jooksul, nagu toimub pikaajalisel maskikandmisel (tundide kaupa).

Kokkuvõte

Testitulemused näitavad, ühe, pistelise partii puhul, et tavakasutusse administratiivsete meetodite ja jõuvõtetega surutavad nn kaitsemaskid on pigem terviseriske ning -hädasid suurendavad vahendid. Kasutegurist, nii puhtfüüsikaliste parameetrite alusel kui ka kasutusharjumusi arvestades, pole üldse mitte midagi rääkida.

Testitulemuste alusel koostas ülevaate Raul Raudsepp, ETA ekspert.