80 protsenti igast retseptiravimist jõuab joogivette

15. aprill 2013 kell 18:51



vesiViimase paarikümne aastaga on plahvatuslikult kasvanud antidepressantide, aga ka teiste ravimite kasutamine. Umbes 80 protsenti ravimitest läbib inimese seedekulgla ilma lagunemata ning satub kanalisatsiooni. Enamik veepuhastusjaamu ei suuda medikamente välja filtreerida ja nii leiavad need lõpuks tee veevarustusse.

 

Kogu medikamentidega saastunud joogivee probleemi tõid avalikkuse ette Associated Pressi (AP) uurivad ajakirjanikud juba 2008. aastal, kui nad avaldasid, et vähemalt 41 miljonit ameeriklast tarbib vett, mille seest on leitud antibiootikume, tuju stabiliseerijaid, krampide-vastaseid rohtusid ja suguhormoone. Nüüd, aastaid hiljem, on probleem ikka veel olemas, kuid eriti tihti sellest ei räägita. Mis kõige hullem – pole eriti palju uuringuid, mis selgitaksid välja, milline on selliste madalate ravimidooside mõju inimestele ja muule elusloodusele.

 

Võimalikud mõjud

Ravimite kontsentratsioon joogivees on küll väga madal, kuid nad saavad mõjuda väga pika ajaperioodi jooksul. Kuna antidepressandid on loodud mõjutama närvisüsteemi, siis võib olla, et juba joogivees leiduvad üliväiksed doosid võivad mõjutada loodete arengut.

Idaho ülikooli teadlased tegid katse, milles panid kalad elama vette, kuhu oli lisatud USA joogiveele iseloomulik kogus epilepsia ravimit ning kahte erinevat antidepressanti. 18 päeva pärast analüüsisid nad kalade ajurakkudes väljendunud geene ja kuigi nad olid oodanud, et ravimid võivad aktiveerida geene, mis on seostatavad igasuguste neuroloogiliste häiretega, leidsid nad vaid geene, mida seostatakse inimeste puhul autismiga. Enamus neid geene tegeleb aju varase arenguga. Sellised tulemused olid kooskõlas eelmiste uuringutega, kus leiti, et aasta enne rasedust või rasedana antidepressante võtnud naised saavad sagedamini autistlikke lapsi.

Teised uuringud on näidanud, et USA-s kõige sagedamini välja kirjutatavad antidepressandid – selektiivsed seotoniini tagasihaarde inhibiitorid (inglisekeelse lühendiga SSRI, näiteks kaubamärgid Prozac, Zoloft, Lexapro, Paxil jpt) – võivad inimese DNA-d kahjustada, seda eriti spermas.

 

Ravimijäägid võivad muuta terveid ökosüsteeme

Selle aasta alguses jõudis New York Timesi esilehele Rootsi teadlaste poolt tehtud uuring, mis uuris kahe kuu vältel Euroopas laialt levinud rahustit (oxazepam) saanud ahvenaid. Ärevushäirete-vastast ravimit saanud kalad suhtlesid teistega vähem, kuid sõid rohkem loomset planktonit ja ujusid kaugemale ehk siis käitusid viisil, mis võib muuta tervet ökosüsteemi.

Selles artiklis ei olnud aga mainitud, et SSRI-d on juba leitud planktonist, mis on hiiglasliku toiduahela alguseks. Nevada ülikooli professor Sudeep Chandra kommenteeris seda nii: “Selle eest ei saa põgeneda. On piisavalt ülemaailmset informatsiooni, et kinnitada ravimijääkide otsest mõju organismidele ja kogu loodusele.”

 

USA valitsusasutused ignoreerivad probleemi

Eriti suur on probleem USA-s, kus peaaegu pool rahvastikust vähemalt üht retseptiravimit kasutab. USA keskkonnakaitsega tegelev agentuur EPA on reguleerinud paljude teiste saastajate, nagu plii või pestitsiidid, väljafiltreerimise, kuid ravimite jääke puudutavaid seadusi ei ole. Seda hoolimata faktist, et juba 2000. aastal leidis USA geoloogiline uurimus 80% jõgedest ja ojadest ravimite jälgi. Ei ole ka eriti võimalusi raha saamiseks, et selliseid uuringuid läbi viia, sest keegi ei soovi rahvast paanikasse ajada.

USA-s on ka omavalitsusi, kes teevad oma veele teste, kuid EPA pole huvitatud ka nende koondamisest ega ülevaate saamisest. Samuti ei avalda paljud omavalitsused saadud tulemusi, viidates “turvapõhjustele”.

 

Euroopa vesi

Probleem on suur ka näiteks Suurbritannias, kus psühhoaktiivseid ravimeid kirjutatakse välja umbes samal määral kui USA-s. 2004. aastal tehtud uurimus raporteeris madala kontsentratsiooniga kuid pidevat Prozaci sattumist kraanivette.

Lisaks ravimitele võib vees leiduda muudki – hispaanlased leidsid juhuslikult riigi erinevatest kraanidest võetud vee 24-st proovist 22-s kokaiini; itaallased on seda sama illegaalset narkootikumi leidnud Po jõe veeproovidest.

 

Kokkuvõttes võib nentida, et “puhas” vesi võib endas peita väga paljusid kaardistamata ohte. Ka pudelisse villitud vee tarbimisest pole kasu, sest see on pärit samast kohast. Võib-olla oleks abi isiklikest filtersüsteemidest, kuid kuni teema pole piisavalt tõstatunud, ei ole ka infot, kas ja kuidas ennast ravimite pealetungi eest kaitsta oleks võimalik.

 

 

Allikad: The Fix, Pharma Watchdog, AP

 

Toimetas Maarja Aljas