Merle Martinson: Vastuta ise oma elu eest, ära ole ohvri rollis!

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

29. mai 2021 kell 9:46



Loodusravi spetsialisti Merle Martinsoni seekordne artikkel lähtub paljude inimeste hirmust selle ees, et vaktsineeritud võib kujutada endast ohtu ümbritsevatele. Martinson möönab, et ühelt poolt me tõesti ei tea uudsete vaktsiinide täielikku mõju inimeste tervisele, aga teisalt rõhutab, et mistahes teemade korral tuleb inimesel lõpetada teiste peale näpuga näitamine. “Vastuta ise oma elu eest, ära ole ohvri rollis. Nii on kogu sinu elu sinu kätes, sinu vormitav ning asjad, mida teised teevad, ei mängi enam rolli. Siis saab suhtuda teistesse armastuse ja austusega, olenemata kaasinimese tervisevalikutest süstida või mitte süstida,” kutsub Martinson inimesi tegelema iseendaga ja kriisidest õppima.

 

Viimasel ajal küsivad paljud inimesed, kes vaktsineerimist pelgavad, ka seda, kas Covidi vaktsiiniga kaitsepoogitud on nakkusohtlikud ning kas neist peab eemale hoidma. See on väga keeruline teema, mis vajaks kindlasti põhjalikku uurimist ja seni, kuni seda tehtud ei ole, ei saa ka otseselt ühte või teist väita. Murelikuks teeb see, et inimestel üle maailma on erinevaid kaebusi, mida neil enne ei ole esinenud, aga mis on tekkinud vahetult pärast vastselt vaktsineerituga kokku puutumist. Seda asjaolu ei saa ega tohi kindlasti ignoreerida.

Ei tohiks unustada, et praegu välja antud vaktsiinid on tingimusliku müügiloaga, mis sisuliselt tähendab seda, et kogu inimkond on tehtud katsejänesteks ning me ei tea selle süsti toimetest suurt midagi. Kurvastav on näha, et inimestel on üsna tõsiseid kõrvalnähte, mida arst ega inimene ise ei pea vajalikuks andmebaasidesse kanda, kuigi tingimusliku müügiloaga preparaadi puhul on see kohustuslik.

 

Anna kõrvalnähtudest ravimiametile teada!

Nii paraku luuakse olukord, kus paberite järgi on kõik korras, aga reaalsuses esineb väga paljudel inimestel kõrvalnähte. Eriti ohtlikuks teeb selle olukorra asjaolu, et samade vaktsiinidega plaanitakse süstima hakata ka lapsi ning kuna andmebaasid on kõrvalnähtude osas tagasihoidlikud, siis ei ole ka mingeid vastuväiteid firmale esitada. Vaadates välismaa andmebaase, kuhu on kantud nii surmajuhtumid, pimedaks jäämised, trombid, mädapaised, punnid, verejooksud, väsimus jmt, siis tekib küsimus, kas Eesti inimesed on kuidagi muust maailmast erinevad keha poolest või siiski on küsimus meie arusaamades andmekogumise vajalikkusest. Andmebaasid on vajalikud ja sinna kantud info põhjal saab firma teha oma toodetes vajalikke korrektuure. Riik saab valida ohutumaid preparaate, mida meie inimeste jaoks osta. Kui sa oled kogenud kõrvalnähtu pärast süsti, kasvõi väikest, siis ole hea ja kanna see ise ravimiameti lehel andmebaasi, seda saab teha ka tagantjärele: .

Meil alles käivad Covid-19 katsed kogu inimkonna peal ning enamiku asjade kohta puuduvad andmed. Selle tõttu ei saa ma ka praegu kinnitada, kas vastvaktsineeritu saab kuidagi kedagi mõjutada. Ent pole õige ka väide, et see pole võimalik. Lihtne vastus on, et sellekohaseid uuringuid ei ole veel lihtsalt avaldatud. Internetis aga annavad endast teada inimesed, kellel on imelikke lööbeid, menstruatsiooniprobleeme ja muid häireid pärast Covidi vaktsiini saanud inimestega kokku puutumist.

Kuigi praegu on kõrvalseisjate mõjutatus kuulujuttude tasemel, ei teki sellised jutud kunagi täiesti tühja koha pealt. Kuna tegemist on täiesti uudse tehnoloogiaga vaktsiinidega, tuleks kindlasti kiiremas korras alustada põhjalikke ja suuremahulisi uuringuid, kuidas võivad mõjutada vastvaktsineeritud ennast ümbritsevaid isikuid. Me peaks lõpetama iga hinnaga preparaadi pealesurumise ja hakkama tõsiselt küsimusi esitama.

 

Ka vaktsineeritud nakatuvad uuesti

Asjad, mis me saame väita, on need, mis infolehel kirjas ehk vaktsiin võib / ei pruugi vähendada konkreetsel isikul Covidi sümptomeid ega ei kaitse 100% nakatumise eest. Vaadates infolehti, nähtub, et ei ole uuritud ka asümptomaatiliste isikute osakaalu süstitute seas. Nagu on tulnud avalikuks ühe Eesti vanadekodu näitel, siis võib prognoosida, et see protsent on üsna kõrge. Ja see seab tõsiselt kahtluse alla kogu vaktsiinipassi idee ja vabastuse testimisest vaktsineeritute puhul. See toob väga selgelt kaasa diskrimineerimisejuhtumid. Vaktsineerimata ja vaktsineeritud asümptomaatilist isikut peab kohtlema samadel alustel.

See artikkel toob välja faktid, et vaktsineeritu võib ka pärast kahe doosi saamist haiglasse sattuda ehk vaktsineerimine ei tee kedagi Covidi-kindlaks ega peata kuidagi haiguse levikut.

Meile väidetakse, et vaktsineeritud põevad alati haigusi kergemini läbi, aga kas see ikka on nii? On teadustöid, mis näitavad vastupidist.

Meile ei tohiks tulla üllatusena, et vaktsineeritud on nakkusohtlikud. Vähemalt ei tule see üllatusena infolehti tähelepanelikult lugevatele inimestele. Leetripuhangute osas on tehtud uurimistöid ja haigestunutelt leitakse vaktsiinis sisalduvat tüve . Väga kummaline on kuulata arstide väidet, et see pole võimalik, samas kui juba aastast 2011 on tehtud teadustöid, mis näitavad selgelt, et vaktsineeritud isikud saavad nakatada ümbritsevaid isikuid.

 

Kellegi kogemusi ei tohiks tühiseks pidada

Kui teiste vaktsiinide puhul on selge, et vaktsineeritud isik on võimeline mõjutama ümbritsevate inimeste tervist, siis ei tohi seda välistada ka uute Covidi-vaktsiinide puhul. Teadus algab alati küsimisest, eitusel pole selles kohta. Me ei tohi tühistada kellegi kogemusi, vaid peame uurima sügavuti ja päriselt teada tahtes vastuseid võimalike mõjude kohta.

Ma näen ühiskonnas palju seda suhtumist, et kui minuga ei juhtunud, ju siis seda ei ole olemas. Meil kõigil on siiski erinevad eluteed ja reageeringud asjadele. Meie baastoimimine on sarnane, aga geenide ja teiste tegurite peentasandil toimimine tohutult erinev. Me kõik oleme väga omanäolised. Kui vaadata juba asjaolu, kui palju on inimesi maailmas ning meie DNA, sõrmejäljed ega muu ei kordu, peaks aru saama, et meil ei saa olla ühesuguseid reageeringuid kõigele. Lisaks mõjutavad meie tervist tohutult meie „nähtamatud sõbrad“ – bakterid, viirused, seened jpt mõjutajad, millest meil veel õrna aimugi ei ole, sest teadus ei oska veel nii väikesi osakesi näha ega mõista. Nende kooslus muutub pidevalt vastavalt meie enda loodud keskkonnale.

 

Kas ma peaksin siis vaktsineeritud inimesi kartma? EI!

Me peame välja tulema õpitud abitusest ja lõpetama oma probleemide korral teistele näpuga näitamise. Ja seda ükskõik mis teemade puhul. Kui mina olen negatiivselt mõjutatud välistest teguritest, on probleem minus endas ja see on hea võimalus lihtsalt veel paremaks saada. Loodus on andnud meile keha näol uskumatult vägeva masinavärgi – aeg on õppida seda täisväärtuslikult kasutama.

Meil on kohustus õppida ära ka võimalused ennast erinevates olukordades aidata, et saaksime võimalikult hirmuvabalt ringi liikuda ja elada. Garantiisid ei saa elus otsida, sest neid ei ole. Eluga käib käsikäes ka surm ning me ei tohiks seda nii paaniliselt karta. Hirmud kaovad siis, kui baasasjad on selgeks tehtud.

Ilmselgelt ei ole selleks vaja regulaarselt kemikaale. Need ei käi loomuldasa meie keha sisse ja nendega ta peab kogu aeg ületööd tegema, et meid vaatamata toksikoosile siiski elus hoida. Haigus on ikka kemikaalide üleküllus ja vitamiinide, mineraalide, bakterite ja teiste abimeeste vähesus, mitte vastupidi! Samuti tekitavad toksikoosi pidevad negatiivsed emotsioonid, see on tõsiasi, mida me igapäevaelus kipume ära unustama – hirm on üks nendest.

Kuidas saan ma ennast aidata, kui mu kehas on mõni tasakaalutus? Siin on oluline osata enda tasakaalutusi märgata. Sageli elame me energiapuuduses, kehva enesetunde ja negatiivsete emotsioonidega aastaid ning ei saagi aru karjuvast paanikast kehas. Üllatume, et saame vähi või muu raske haiguse diagnoosi nagu selgest taevast.

 

Õpi oma keha raskusi varakult märkama

Me peame oskama juba varem enda keha raskusi märgata, mitte neid ignoreerima. Ka see on haiguse tunnus, kui inimene ei tee endale häid valikuid elus. Kui ta elab näiteks toksilises suhtes ja ei paranda seda. Töötab ametis, mis teda kurnab ja rõõmu ei too, ei julge väljendada oma vajadusi, rääkimata regulaarsetest valudest, mis ta kehas esinevad ja energiapuudusest, mis minu jaoks on halvatujulisuse kõrval üks kõige ohtlikumaid tervise kaotuse märke üldse.

Need on hiilivad abimehed, mis tulevad märku andma, et sinuga ei ole kõik korras. Ära jäta neid ukse taha! Õpi erinevaid võtteid, mis vastavalt vajadusele sinu ellu tee leiavad. Ei ole ühte ja ainsat abivahendit ega vastust kõikidele probleemidele. Ainuke asi, mis tegelikult edasi viib, on avatud suhtumine ja eelarvamustevaba uurimine.

Tee endale baasasjad selgeks ehk uuri lihtsaid keha reageeringute põhjuseid ja lahendusi nagu ekseemid, allergiad, nohud/köhad, palavikud, kõhuhädad. Nende teadmistega saad sa juba paljude jooksvalt ettetulevate probleemidega kenasti hakkama.

Oluline on ka mõista, mille jaoks iga vahend täpselt on. Ei tohiks ära unustada, et vajad abivahendeid, mis töötavad kogu keha toetamisega, mitte vaid pinnapealsetega. Sageli jäädakse kinni vaid füüsilise keha toetamisega seonduvasse ning sügavamat tervenemist ei toimu – vaid millegi kogu aeg kontrolli all hoidmise pingutus. Inimene pole lihakäntsakas, vaid tundev ja mõtlev isiksus – kõik see on meie immuunsüsteemi toimimise osa. Enamik füüsilise keha raskusi saab alguse emotsionaalse keha tasakaalutustest. Hoiame oma meeled terved!

 

Pigem akuutne haigus, mitte pidev haigena olek

Samas, käibefraas „Ole terve!“ on minu jaoks praegu üks toksilisemaid soovitusi üldse. Tänaseks tähendab see seda, et kerges akuutses haiguses olemine on häbiasi, kohati isegi kuritegu, aga samas valime olla krooniliselt mõjutatud ehk igapäevastes raskustes. Ma valin iga hetk ennem teejuhiks korraks tuleva akuutse olukorra, kui et rapsin 365 päeva aastas haige olla. Üldjuhul on need välised mõjutused ajutised keha reageeringud, mis tulevad meid suunama paremale teele enda elus. Oluline on see, kuidas me valime neile reageerida ja kuidas olukorra lahendame – kas alla surudes või oma vastutust tunnistades. Mõjutajaks olgu siis ükskõik mis või kes – ka hiljuti vaktsiini saanud isik. Vastutus enda keha eest hoolt kanda on alati meil endil!

Alati tasub võtta eeskuju nendest inimestest, kelle organism ei ole erinevatest välistest teguritest mõjutatud ja nuputada, millega me endale neid olukordi valime. Kõigel on alati olemas põhjus, miski, mis on meie sees tasakaalust väljas. Leia see üles, sest see lahendab veel palju muid asju elus. Head kriisi ei tohi kunagi raisku lasta. Tervitame iga ebamugavust kui sõpra oma elus!

Meid õpetatakse praegu kõike ja kõiki kartma. Samas ei ole vahet, kas sa kardad teist inimest haiguse tõttu või selle tõttu, et ta on ennast vaktsineerinud. Mudel on sama ja põhjused on ka täpselt samad. Mis tähendab sisuliselt, et mängime kõik trumbid ühte või teistpidi kätte neile, kes neid hirmuniite tõmmata tahavad.

Kui oled lasknud endale hirmukampaaniat teha või sul puuduvad oskused iseennast erinevates olukordades aidata, siis siin on ainult üks lahendus: ära karda asju ette, vaid õpi leidma lahendusi avatult vastavalt sellele, mis elu sulle kandikule toob! Vastuta ise oma elu eest, ära ole ohvri rollis. Nii on kogu sinu elu sinu kätes, sinu vormitav ning asjad, mida teised teevad, ei mängi enam rolli.

Siis saab suhtuda teistesse armastuse ja austusega, olenemata kaasinimese tervisevalikutest süstida või mitte süstida.

 

Merle Martinson

 

Foto: Enriika Vunk

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt